Teder pööras mullu tähelepanu elektri ja maagaasi hinna kujunemisele

Näiteks analüüsis õiguskantsler ülevaateaastal maagaasiseaduse osa, mis praktikas võimaldas maagaasi müüjal küsida kalendriaasta möödumisel tarbijatelt lisaks juba tasutud müügihinnale raha juurde, kui kalendriaastal müüdud gaasi kaalutud keskmine hind oli väiksem sama perioodi gaasi kaalutud keskmisest sisseostuhinnast, millele oli lisatud müügimarginaal.

Sellise tagantjärele tasaarveldamise korral ei saa tarbijad aru, milline on nende jaoks maagaasi lõplik hind, teatas õiguskantsleri kantselei.

Nüüd riigikogu menetluses olevas maagaasiseaduse eelnõus on küll ette nähtud maagaasi hinna tasaarveldamise võimalus, kuid seda üksnes tarbijale soodsas suunas ja juhul, kui maagaasi müüja peab tarbijatele osa tasutud rahast tagasi maksma. Selline muudatus välistaks võimaluse, et maagaasi müüja saaks kalendriaasta lõppedes küsida tarbijatelt tasaarvelduse käigus juurdemaksu, kui tarbija on eelnevalt tasunud talle teatatud müügihinna.

Õiguskantsler asus 2011. aastal omaalgatuslikult uurima elektrihinna kujunemist, sest Eesti elektriturg avaneb täielikult 2013. aastast, mil kõik elektri tarbijad peavad hakkama ostma elektrit vabaturu hindadega. Selles menetluses analüüsib õiguskantsler kõiki elektrihinna komponente.

"Pööran erilist tähelepanu nii-öelda kaitsetutele tarbijatele, kellele võib elektri kättesaadavus olla majanduslikel põhjustel raskendatud," rõhutab Teder aastaülevaates.

Menetluse üks eesmärk ongi õiguskantsleri kantselei teatel välja selgitada, kas õigusaktides on ette nähtud piisavalt abinõusid, mis tagaksid avatud elektriturul elektrienergia kättesaadavuse kõigile tarbijatele, sealhulgas kaitsetutele tarbijatele. Elektrihinna kujunemine ja tarbijate kaitsega seonduvad küsimused on üks eelisvaldkond Tederi töös ka 2012. aastal.

Seoses Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) võlakohustustele garantiide andmise otsuse eelnõuga pöördus õiguskantsler riigikogu rahanduskomisjoni poole, kuna eelnõu ei taganud piisaval määral parlamendi kontrolli Eesti riigi garantiikohustuse suurenemise üle.

Teder leidis, et riigikogul peab olema reaalne võimalus mõjutada EFSF-i kaudu euroala liikmesriigile antava finantsabi tingimusi. Riigikogu kontrolli tagamiseks peab parlament väljendama oma seisukohta EFSF toetusprogrammide tingimuste kohta täiskogul vastuvõetud otsusega.

"Rahvast tuleb informeerida Eesti riigi võetavatest kohustustest ning sellest, et garantiikohustuste realiseerimisel võib olla vajalik piirata Eesti riigieelarve kulusid. Avaliku parlamentaarse debatiga antakse rahvale, kes on kõrgeim riigivõimu kandja, teavet riigi vara kasutamise kohta," selgitab õiguskantsler aastaülevaates.

"Siin näitas parlament seadusandjana konstruktiivsust ja otsustavust," märgib Teder. Riigikogu tegi pärast õiguskantsleri pöördumist viidatud eelnõus olulised muudatused. Kehtestatud parlamentaarset kontrollimehhanismi rakendati tänavu veebruaris Kreekale abi andmise puhul.

Teder peab aastaülevaate põhjal vajalikuks ka edaspidi jälgida, kuidas Eesti osaleb euroala stabiilsuse tagamises. Jätkuv tähelepanu euroala stabiilsuse tagamise abinõudele on õiguskantsleri hinnangul vajalik ka seetõttu, et kasutusele võetakse järjest uusi meetmeid. Seda näitas tema sõnul ka Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) loomine ning ESM-i otsustusmehhanismide tõhustamine selle asutamislepingu täiendamisega.

Õiguskantsler esitas riigikohtule taotluse tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ESM-i täiendatud lepingu niinimetatud kiirmenetlus, mis võimaldab finantsabi andmise otsuseid vastu võtta kvalifitseeritud 85 protsendilise häälteenamusega.

Õiguskantsleri olulisim etteheide on siin taas riigikogu kontrolli aspekt - kiirmenetlus õõnestab parlamendi kontrolli ESM-i laenukohustuste arengu üle.

"Sõltumata riigikohtu otsusest kavatsen jälgida, kuidas ESM-i asutamislepingut – kas siis muutmata või muudetud kujul – Eestis rakendatakse ning kas seejuures on tagatud riigikogu kui rahva esindaja kaasatus piisaval määral," kirjutab Teder aastaülevaates.

Ülevaateaastal andis õiguskantsler ka kuuel korral riigikohtule arvamuse, milles hindas konkreetsete riigilõivude suurust ja menetlusabi saamise võimalusi. Teder märkis, et liiga kõrgete riigilõivude tõttu ei ole juurdepääs õigusemõistmisele igaühele piisavalt kättesaadav. Praegu on riigilõive alandav eelnõu parlamendi menetluses.

Lisaks olid õiguskantsleri eelistähelepanu all möödunud aastal muu hulgas inimeste põhiõiguste kaitse jälitustegevuses, lasteombudsmani töö käivitamine ja laste õigused.

2011. aastal sai õiguskantsler 2122 avaldust, lisaks avalduste menetlemisele viis õiguskantsler läbi 72 omaalgatuslikku menetlust. Kokku viis õiguskantsler läbi 1739 asjamenetlust, mille hulka on arvatud nii sisulised õigusliku seisukohaga lõppenud menetlused kui ka selgitavad vastused avaldajatele.

Õigustloovate aktide põhiseadusele vastavuse ehk normikontrolli menetlustes tuvastas õiguskantsler vastuolu põhiseaduse või seadustega kokku 27 korral, neist seitsmel juhul lahendas küsimuse institutsioon menetluse käigus. Avaliku võimu tegevuse kontrollimise ehk ombudsmani menetlustes tuvastas õiguskantsler hea halduse tava ja õiguspärasuse rikkumise kokku 70 juhul, neist 16 juhul lahendas küsimuse institutsioon menetluse käigus.

Õigustloovate aktide põhiseaduspärasuse kontrollis on veidi vähenenud menetluste arv, milles õiguskantsler rikkumise tuvastas; avaliku võimu tegevuse kontrollimises on aga rikkumiste tuvastamise protsent seitsme protsendipunkti võrra kasvanud.

Õigusvaldkonniti oli mullu nagu ka eelmistel aastatel enim menetlusi kriminaaltäitemenetluse ja vangistusõiguse valdkonnas; endiselt oli palju ka sotsiaalhoolekandeõigusega seotud küsimusi. Enim on kasvanud finantsõiguse, haridus- ja teadusõiguse, võlaõiguse ja keskkonnaõigusega seotud menetluste arv.

Regionaalses lõikes oli endiselt enim pöördumisi ja nende alusel algatatud asjamenetlusi suurimatest linnadest Tallinnast ja Tartust, vastavalt 464 ja 286 menetlust. Maakondadest on endiselt suurima menetluste arvuga Ida-Virumaa ja Harjumaa vastavalt 181 ja 124 menetlusega. Välisriikidest saabunud avalduste alusel menetleti 33 asja.

Kontrollkäikude arv kasvas 2011. aastal 11 käigu võrra. Õiguskantsler tegi mullu 53 kontrollkäiku, neist 33 kinnistesse asutustesse, 14 lahtistesse asutustesse ja kuus käiku ametiasutustesse.

Õiguskantsler kohtub teisipäeva pärastlõunal riigikogu esimehe Ene Ergmaga ning annab parlamendile üle enda 2011. aasta tegevuse kirjaliku ülevaate.