Teenusmajanduse Koda riigikogule: tööjõumaksude langetamine nõuab pikka plaani
Teenusmajanduse Koda esitas riigikogule ettepanekud sotsiaalmaksuseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule - tuleb fikseerida pikk plaan selleks, et sotsiaalmaksu langetusel oleks mõju ka reaalsete töökohtade loomisele ja pikaalaliste investeeringute tegemisele Eesti majandusse.
"Maksumäära langetamine on õige samm, kuid Eesti vajab pikaajalist ja terviklikku plaani ning sel põhjusel tegime ettepaneku seadustada maksulangetuse jätkumine ka peale 2018. aastat. Meie ettepaneku kohaselt tuleks 0,5-1% sammuga aastas jõuda 26-27% maksumäärani ja fikseerida see kokkulepe seadusega," kommenteeris koja seisukohti Teenusmajanduse Koja tegevjuht Evelyn Sepp.
Lisaks tegi koda ettepaneku hiljemalt 2019. aastast seadustada ka sotsiaalmaksu lagi 3-kordse keskmise palga juures. Selle eesmärk on motiveerida just valdavalt tehnoloogiapõhiste töökohtade massilist loomist, mis toetaks Eesti konkurentsivõime kasvu ja kasvustrateegiat.
Ärileht avaldab Teenusmajanduse Koja arvamuse täisteksti:
Teenusmajanduse Kojal, kelle fookuses on toimiv ja tõhus innovatsioonipoliitika ning Eesti ettevõtluskeskkonda laiemalt ergutavad meetmed ning seosed erinevate sektorite ja valdkondae vahel, on kooskõlastamisele esitatud eelnõu osas paar tähelepanekut ja soovitust eelnõu muutmiseks.
Esiteks on eelnõus esitatud mõju majandusteoreetiliselt kahtlemata õige, soov alandada tõõjõumakse samuti, kuid paraku peame me ühiselt hindama eelnõude ja seadusjõu saanud õigusaktide tegelikku, reaalset mõju keskkonnale ja rakendajatele, mitte vaid mõju riigieelarvele. Antud eelnõu puhul mõju töövõtjate ostujõu ja elatustaseme paranemisele või tööandjate võimele luua suurel arvul uusi hästitasuvaid töökohti, puudub.
Eelnõuga seatud siht saavutada aastaks 2018 1% sotsiaalmaksumäära alandamine ei lisa Eesti ettevõtluskeskkonnale vähemalgi määral hoogu ega konkurentsieeliseid võrreldes meie lähiregiooni turgudega. Ettevõtete võime tõsta oma tehnologiseeritust kasvatades nii targa töö osakaalu, ei suurene. Samuti ei motiveeri see endiselt palkama rohkearvuliselt rahvusvahelise kogemusega tipp-spetsialiste, sest selliste töökohtade loomine on Eestis jätkuvalt liiga kallis.
Et mitte peatuda siinkohal pikemalt sellel, millised stsenaariumid tänase olukorra valguses süvenevad, milliste arengukavade ja riiklike strateegiate eesmärgid saavutamata jäävad ning kuidas see omakorda süvendab Eesti eelarve kulupoliitikat, teeme järgmised ettepanekud eelnõu muutmiseks:
1. Näha seaduses pikemalt ette, et alates aastast 2019 langetatakse igal järgneval aastal sotsiaalmaksu määra täiendavalt 0,5- 1,0% võrra kuni see jõuab tasemele 26-27%.
Sotsiaalmaksu langetamise pikk perspektiiv annaks selge signaali ja näitaks valitsuse vastutustundlikku plaani jõuda mõõdetava ajaga mõõdetava tulemuseni. Samuti annaks stabiilsus selge signaali ka investoritele, kes plaanivad ja hindavad Eesti maksu- ja tööjõukeskkonda oma lõplike otsuste langetamisel.
2. Jõustada hiljemalt aastast 2019 sotsiaalmaksu lagi 3-kordse Eesti keskmise palga juures, et suunatult toetada Eestis suurema lisandväärtusega töökohtade loomist, mis puudutab peamiselt tehnoloogia-spetsiifilisi sektoreid. Nende arengust omakorda sõltub areng ka nii tööstuses kui mujal. Peame oluliseks märkida ka seda, et riigi tulupoliitika sõltub ainult sellest, kui elujõuline, mitmekülgne ja konkurentsivõimeline on eesti ettevõtlus.
Kokkuvõttes märgime, et olukorras kus Eesti majanduskasv on sümboolne, kus demograafiline trend on ühene ning puuduvad arvestatavad mõjurid nende pikajaliste suundumuste muutmiseks, on äärmiselt oluline rakendada viivitamatult ja komplekselt erinevaid meetmeid, mis soodustavad uute suuremat lisandväärtust loovate töökohtade loomist Eestisse. See on ka üks vähestest tõsise mõjuga jõukohastest maksupoliitilistest lahendustest, mis võiks lähikümnendil mõjutada Eesti majanduskeskkonda ning toetada meie üht olulisemat kasvueesmärki – Eesti majanduse muutumist innovatsiooni- ja teadmistepõhiseks.
Toetame seega selge pikaajalise plaaniga komplektsete lahenduste seadustamist ja edasist sisulist koostööd.
Arvamuse on allkirjastanud Teenusmajanduse Koda juhatuse esimees Kaido Kaljulaid.
