Statistikaamet ütles täna teise kvartali brutopalgana välja 12 869 krooni, keskmine palk kasvas aastaga 153 krooni.

Jagomägi ütles, et mikrotasemel ei ütle need numbrid suurt midagi. "Meie tegutseme konkreetses tööstusharus, konkreetsete konkurentidega võrreldes ja kui näiteks hotellimajanduses palgad tõusid, siis see ei mõjuta meid sendi eestki," rääkis ta.

Regiot võib kindlasti pidada masumurdjaks, kuna ettevõte lõpetas eelmise aasta 7,5 miljoni krooni suuruse kasumiga.

"Kuna 2009. aasta oli Regiole majanduslikult kõige parem aeg, siis see tõi kaasa suured boonused, mis tõstsid meie palka kõvasti ja osa nendest boonustest maksti välja 2010. aastal," sõnas Jagomägi.

Sel aastal nii hästi ei pruugi tema sõnul minna, kuid kuna suurem osa käibest tekib aasta viimasel neljal kuul, siis on vara veel ka midagi põhjapanevat öelda. "Veel ei oska öelda, kuidas selle aasta palgad kujunevad," ütles Jagomägi.

Pikemas perspektiivis võiksid Jagomägi sõnul palgad majanduses tervikuna tõusta.

"Ennustada ma küll ei oska, aga kui teistpidi vaadata, et mida palgad tegema peaksid, siis väga pikas perspektiivis muidugi peaksid tõusma, sest tahaks paremini elada või tahaks, et naaber paremini elaks," lausus ta.

"Ülilihtne reegel on aga see, et palgad saavad tõusta siis, kui tõuseb tööjõu tootlikkus. See ununes paar aastat tagasi meil ära, kui elati üle jõu."

Jagomägi sõnul tuleks rääkida mitte palgast, aga produktiivsusest, sellest et üks inimene suudaks ühe kuuga klientide käest võimalikult palju raha teenida.

"Kliendid on valmis võimalikult palju maksma siis, kui me teeme piltlikult öeldes midagi sellist, mida keegi teine ei oska nii hästi teha. Et kui me siin Eestis oleme millegi poolest paremad ja unikaalsemad..." selgitas ta.

"Kellel on kihk palgatõusuks, siis kiire küsimus, et mida oskan mina teistega võrreldes teha kõige paremini ja seda tulekski teha, sest siis tuleb ka palgatõus. See on nagu loodusseadus."