Tehnoloogiat juba arendatakse: kas sina julgeksid lennata ilma lendurita õhusõidukis?

 (61)

Lennujuhi amet
Praegu aitavad programmid pilooti peamiselt õhkutõusul ja maandumisel, tulevikus aga pole sugugi välistatud, et lennuk teeb terve reisi omapäi. Foto: Andres Putting

Piloodita reisilennukid muudaksid õhuliikluse kõvasti odavamaks, tehnoloogia areng võiks säästa lennufirmadele või reisijatele lausa miljardeid dollareid. Küsimus on aga, kas keegi ikka pileteid ka ostaks?

Lennundusettevõtted üle maailma hoiaksid pilootidest loobudes kokku 35 miljardit dollarit aastas, vahendab Money Cnn värsket uuringut. Sama uuring tõdeb siiski ka, et vaid 17 protsenti praegustest lennureisijatest julgeksid tõusta taeva alla ka ilma piloodita lennukis.
Uuringust nähtub, et piloodita lendudeks vajalik tarkvara võiks kasutusküpseks saada umbes 2025. aastaks, 2030. aastaks võiksid inimkäe abita lennata eralennukid ja helikopterid, siis oleks järg juba suurte liinilennukite käes.


Tehnoloogiad, mida praegu arendatakse, oskaksid lennukit juhtida kõigis õhureisi faasides, samas kui praegu tarvitusel olevad programmid aitavad pilooti õhkutõusul ja maandumisel. Ehkki üldiselt arvatakse, et nüüdisaja lennukid lendavad juba niigi ise, see päris nii pole, isegi sel ajal, kui sõiduk on automaatpiloodile lülitatud. Lendurid jälgivad pidevalt näidikuid, suhtlevad maapinnal lennujuhtidega ja on pidevalt valmis käsitsijuhtimisele üle minema. Piloodita lennukis käiksid asjad hoopis teismoodi, programm juhiks lennukit kogu sõidu vältel.


Uuringu koostanud ettevõtte UBS analüütikud usuvad, et piloodita lennukitele üleminek saaks toimuda pika perioodi vältel, esimesena loobuksid inimkäe hoolitsusest ilmselt kaubalennukid ja viimasena rahvarohked liinilennud. Loobuminegi ei käiks ilmselt mitte nii, et ühel päeval tõuseb taevasse piloodita lennuk, vaid pardameeskonna arvu vähendataks pigem tasapisi.

Loe veel


Rahaline kokkuhoid oleks tähelepanuväärne :tavaliselt on suure liinilennuki teenindamiseks lennufirmas tööl kümme kõrgepalgalist pilooti. Pilootide arvu järkjärguline vähendamine aitaks pealegi leevendada tulevikus terendavat suurt lenduritepõuda: eelmisel kuul avaldas lennukitootja Boeing äriennustuse, milles uskus et vahemikus 2017-2036 ostavad suured lennufirmad vähemalt 41 000 õhusõidukit. See tähendab, et nende tarbeks on vaja leida, palgata ja koolitada 637 000 uut pilooti. Aasiamaades ja Lähis-Idas kasvab lennundus hirmsa hooga, inimesed reisivad ja kaubad liiguvad, nad palkavad palju piloote, mis kergitab lendurite palku üle kogu maailma. Igatahes, inimeseta lendavad lennukid tooksid suure kasu: kui kogu sääst jääks reisijatele, siis oleksid lennupiletid keskeltläbi 11% praegusest odavamad.


Piloodita lennukite liinile lubamine eeldab muidugi olulisi seadusemuudatusi, aga on veel üks takistus: ainult 17% küsitletud õhureisijaist – intervjueeritute seas oli britte, ameeriklasi, prantslasi, sakslasi ja austraallasi - julgeksid lennata ilma piloodita lennukis.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare