Swedbanki analüütiku Marko Daljajevi sõnul on Eesti Telekom hetkel Tallinna börsi suurima turukapitalisatsiooni ja ühe suurima kauplemisaktiivsusega ettevõte, mis tõttu ettevõtte lahkumine börsilt vähendaks kindlasti börsi kauplemismahtusid.

“Institutsionaalsete investorite jaoks tähendaks Eesti Telekomi lahkumine meie turult ühe potentsiaalse investeerimisobjekti võrra väiksemat valikut,” lausus Daljajev.

Samas hakkaks teatud osa äraviimisest vabanenud raha otsima uusi investeerimisobjekte, mis tõstaks mõnevõrra teiste aktsiate kauplemisaktiivsust ja käivet.

Daljajevi sõnul oleks nii börse omava Nasdaq OMX-i kui ka investorite seisukohalt kindlasti äärmiselt oluline ühendada kõik kolm Balti börsi, “sest juhul kui mõlema telekomiettevõtted lahkuksid börsilt suureneks oluliselt Balti börside marginaliseerumise oht.”

“Seevastu ühtsel börsil, kus kauplemine toimuks ühes valuutas, oleks olemas reaalne võimalus saada sisse suurematesse indeksitesse ja see omakorda suurendaks investorite baasi turul,” leidis Daljajev.

Börsiettevõtte Baltika juhatuse esimees Meelis Milder ütles, et ta ei ole ise aktiivne investor, aga erilist kasu ta börside ühinemisest küll ei näe.

“Mis see ühinemine või mitte ühinemine investorite huvi muudab?” küsis ta, pidades silmas, et kes siinsele turule soovib investeerida, see investeerib niigi ja praegugi saab ükskõik millise kolme Balti riigi kauplemissüsteemi kaudu börsile sisenedes ülevaate kõigil kolmel turul toimuvast.

Aber: kadu on ennustatud korduvalt

NASDAQ OMX Tallinna börsi juhatuse esimees Andrus Alber ütles arileht.ee-le, et Tallinna börsile on selle eluea jooksul kadu ennustatud korduvalt. Muuhulgas ka aastal 2005,  pärast seda, kui börsilt lahkus Hansapank.

“Tegelikult lisandus järgnevatel aastatel rida uusi ettevõtteid ning Tallinna börsi kaudu sooritatud tehingute arv hoopis kasvas,” rääkis Alber.

Alberi sõnul on Balti börsid juba praegu ühed enim integreeritud börsid terves Euroopas. “Meil on ühesugused noteerimistingimused põhi- ja lisanimekirja ettevõtetele, meil on ühtne turuinfo veeb, ühised börsiindeksid jms,” sõnas Alber.

“Ka on väärtpaberite arveldus korraldatud nii, et Balti investoritele piisab vaid ühe konto avamisest oma koduriigis ja ta saab sinna kanda kõigi kolme Balti börsi aktsiaid.”

Alber tõi näiteks Põhjamaade ja Kesk- ja Ida-Euroopa börsid, mis samuti ei ole juriidiliselt ühendatud, kuna igas riigis on omad seadused ja eripärad.

“Me tegutseme ka edaspidi selle nimel, et kauplemine Balti aktsiatega oleks võimalikult lihtne ja mugav,“ lisas ta.

Välisinvestorid tagasi

Alber kinnitas, et viimaste nädalate turu aktiviseerumisele on kaasa aidanud välisfondide naasmine ja ka kohalikud investorid on aktiivsemaks muutunud. Päevas on tehtud keskmiselt üle 800 tehingu mahuga 70-80 miljonit krooni ning kaubeldakse kuue-seitsme erineva aktsiaga.

“Tõenäoliselt mahud sama suureks terveks sügis-talveks ei jää, kuid ma ei näe ka mingit põhjust, miks peaks kauplemisaktiivsus kukkuma tagasi suve alguse tasemele, kus oli päevi, mil kaubeldi vähem kui miljoni krooni ulatuses päevas,“ ütles Alber.

Tallinna börsi juht ei salanud, et börsi elavdaks kindlasti erinevate uute ettevõtete turule tulek, sealhulgas riigifirmade vähemusosaluste börsile toomine. Ettevõtted võivad börsile tulla ka läbi oma võlakirjade kaubeldavaks muutmise.

Kuid ettevõtte aktsiate börsil noteerimise otsus on iga ettevõtte enda otsustada ja börs ei saa ettevõtte eest seda otsust teha. “Meie jaoks on tähtis, et börsile tuleku otsus tehakse täies teadmises ja kõiki asjaolusid arvestades. On suur vahe nendel ettevõtetel, kes tahavad ise tulla ja neil, kes on tulnud n-ö olude sunnil,” sõnas Alber.