Teraviljanappuse lõppu pole näha
Nõnda vähenevad maailma teraviljavarud ka tänavu, jõudes 2008. aasta lõpuks viimase 25 aasta madalaima tasemeni. Sedagi eeldusel, et suurenenud külvipindadelt õnnestub saada normaalset saaki.
“Puudujäägid, mis võivad tekkida ebasoodsast ilmast, eriti eksportivates maades, pikendaksid praegust kitsikust ja soodustaksid maailmaturuhindade rallit,” hoiatab maailma põllumajandus- ja toiduorganisatsiooni (FAO) aprillikuu raport “Crop Prospects and Food Situation”.
Olukord maailma toiduturul, täpsemalt poliitiliste liidrite esimene vastus sellele, on mõneti hakanud meenutama Eesti 1990. aastate algust ehk võiladude lahtimurdmise aega.
Hulk riike – Argentina, Boliivia, Kambodža, Hiina, Egiptus, Etioopia, India, Indoneesia, Kasahstan, Mehhiko, Maroko, Venemaa, Tai, Ukraina, Venezuela ja Vietnam – on seadnud sisse toiduainete ekspordi piirangu, kehtestanud toiduainetele piirhindu või teinud mõlemat. Mitu arenguriiki on vähendanud toiduainete imporditolle.
Lõpp biokütuseprogrammidele
“Pikaajaline strateegia, mis stabiliseeriks toiduhinnad, peab olema suunatud tootmise suurendamiseks. Hinnapiiride seadmine ei anna farmeritele sõnumit, mis julgustaks neid rohkem tootma,” peab rahvusvahelise toidupoliitika uurimise instituudi peadirektor Joachim von Braun neid samme toiduprobleemi süvendajaks, mitte leevendajaks.
Von Brauni hinnangul on toiduprobleemide vähendamiseks vaja, et arenenud riigid revideeriksid oma biokütuseprogramme – peamiselt need on süüdi selles, et toiduhindade tõus tabas maailma nii ootamatult – ja põllumajandus- ja kaubanduspoliitikat. Arengumaad aga peaksid loobuma kaubandust piiravatest reeglitest, mis nad viimasel ajal on kasutusele võtnud.
Nagu eespool öeldud, ennustab FAO maailma teraviljatarbimise kasvuks 2008. aastal peaaegu 3%, mis on tublisti suurem kui eelmise kümnendi keskmine – alla 2%. Sealhulgas kasvab teravilja toiduks kasutamine u 1%, 1006 miljoni tonnini – enamik sellest nõudluse kasvust tuleb arengumaadest ja on tingitud rahvaarvu kasvust. Teravilja ja riisi tarbimine inimese kohta ei kasva, vaid hoopis kahaneb pisut.
Teravilja kasutamine loomasöödaks kasvab FAO prognoosi kohaselt 2%, 756 miljoni tonnini. Kõige kiiremini kasvab aga teravilja tööstuslik tarbimine, eriti biokütuste valmistamiseks. Sel hooajal läheb biokütuse valmistamiseks ligi 100 miljonit tonni vilja (sh u 95 miljonit tonni maisi). Näiteks USA-s suureneb maisist etanooli valmistamine tänavu 37%.
Venemaa ja Ukraina võimalus
Teraviljanõudluse kasvust on eeldusi kõige rohkem kasu saada Venemaal, Ukrainal ja Kasahstanil, kus pärast eelmise riigikorra kokkuvarisemist on sööti jäänud 23 miljonit hektarit maad. Samuti on seal võimalik suurendada saagikust kahe-kolmekordseks – nii palju suurem saagikus on võrreldavate looduslike tingimustega Austraalia ja Lääne-Euroopa aladel.
SRÜ riikide praegune osa maailma teraviljaekspordis on 12%. OECD-FAO prognoosi kohaselt kasvab see 2016. aastaks 14%-ni. Võrdluseks: USA osa maailma teraviljaekspordis on 2016. aastal selle prognoosi kohaselt 34%, Euroopa Liidul 13%, Austraalial 11% ja Kanadal 9%.
Hinnatõus
Toiduhindade tõusu 10 põhjust
•• Elanikkonna puhtfüüsiline kasv (eelmisel aastal lisandus maailma u 100 miljonit inimest).
•• Elanikkonna sissetulekute kasv – rohkem võimalik kulutada toidule (Hiinas, Indias jm).
•• Toitumisharjumuste muutumine kõrgema kalorsusega toidu (piim ja liha) suunas.
•• Toiduviljade kasutamine kütteks (2007. aastal läks maailmas 86 miljonit tonni maisi kütteks, mitte toiduks).
•• Halb ilm (kliimamuutused hävitavad osa saagist).
•• Kõrgemad põllumajandustootmise sisendite hinnad (eelkõige energia, aga selle tõttu ka väetis, masinad jms).
•• Mage vesi muutub üha defitsiitsemaks.
•• Senised suured varud (eelkõige näiteks viljavarud, aga ka piimapulber, või, liha) on kahanenud.
•• Spekulandid haistavad teenimisvõimalust.
•• Paanika ja rahutused tarbijate hulgas.
