Tero Taskila: ma kinnitan veel kord – Estonian Air ei ole kriisis
Küsin otse: kui suur oli Estonian Airi kahjum esimesel kuuel kuul?
Tunda on, et see oli suurem, kui oodati, kuna ka nõukogus on toimunud vangerdused.
Arvud on meile endile teada, kuid avalikult me neid veel välja ei ütle ning tegelik aasta tulemuslikkus selgub ikkagi aasta lõpus. Aga ma kinnitan veel kord, et Estonian Air ei ole kriisis. Meil pole lihtsalt olnud veel piisavalt aega, et tegeleda paljude raha säästvate otsuste tegemisega, kuna oleme olnud seotud inimeste lennukitesse ja uutele liinidele meelitamisega.
Nõukogus toimus aga see, et kahel liikmel – Heldur Meeritsal ja Raul Allikivil – sai aeg otsa ning asemele tulid kaks uut liiget. Kuna nõukogu esimees hakkab täpsemalt meie käekäiku hindama, siis pandi nõukogu juhtima ajamahukaks tööks paremini valmis olev Erkki Raasuke.
Kas saate öelda ka konkreetse arvu või hinnata, kas see kahjum uuest kontseptsioonist oli suurem, kui ootasite?
Kuna omanik ei ole seda arvu välja öelnud, siis ei saa ka mina öelda.
Kas ettevõtte kuue esimese kuu kahjum oli palju suurem, kui algul ja uut kontseptsiooni luues prognoositi?
Võib öelda, et esimese poole aasta kahjum oli tõesti suurem, kui me algul prognoosisime.
Mis on suurema kahjumi põhjus – uus kontseptsioon, välised tegurid?
Peaasjalikult on põhjuseks tegurid, mis pääsesid mõjule, kuna tegime Estonian Airiga nii suure muutuse kontseptsioonis ja tegevuses. Peale tõsiasja, et euro on dollari suhtes väga nõrk ning kõik kütuseostud tuleb teha dollarites, mõjutasid meid veel asjaolud, et pidime välja vahetama kogu lennukipargi ja koolitama ümber personali. Samuti üldine majanduse olukord.
Laias laastus võibki jagada põhjused kolme suuremasse kategooriasse: esiteks nõrk euro ja kõrged kütusehinnad, teiseks kulutused lennukipargile ja väljaõppele ning kolmandaks see, et kogu Estonian Air ei ole suutnud kiirelt kulusid kärpida.
Kinnitan aga, et senine plaan ei ole muutunud. Lubasime lennufirma kolme aastaga kasumisse tuua. Lubasime seda eelmisel suvel. Nüüd on jäänud kaks kuud, et sõna pidada. Seni aga jätkub töö firmas samamoodi nagu varem. Rõhutan, et mingit kriisi lennufirmas ei ole ning uue nõukogu juhiga ei tohiks midagi meie suunas muutuda.
Suvekuud on lennundusettevõttele kõige suuremad teenimiskuud. Mida näitavad praegu arvud Estonian Airi kohta?
Estonian Airile on kõige paremad kuud teenimiseks ikkagi aasta lõpus, kui lendavad äriinimesed. Suvekuudel teenivad palju tšarterlendude korraldajad. Neid lende Estonian Air enam ei tee, mis tähendab peaasjalikult seda, et oleme suutnud suveks lennukid lendajatest täis müüa ja liinid tööle saada, kuid kasumit me selle pealt veel ei teeni.
Konkreetsed aasta tulud saame kokku panna ikkagi alles aasta lõpus. Praegu aga võib öelda, et suvi läheb plaanipäraselt.
Kõige eelneva valguses – kui kindlalt ennast tunnete lennufirma juhina ning kas omaniku-nõukogu-juhatuse liinis on usalduse ja toetuse puhul midagi muutunud?
Usalduse või toetuse kadumist omanikul või nõukogul mina täheldanud ei ole. Kõik teevad oma tööd edasi ja saavad aru, et vaid kaks kuud pärast uue kontseptsiooni ja ärimudeli kasutusele võtmist ei saa realistlikke hinnanguid veel anda. Tavapäraselt hakkavad Estonian Airis tehtud muudatused vilja kandma alles kolme aasta pärast.
Praegu ei ole mulle ka ette kirjutatud, mis ajaks peab lennufirma oma uue kontseptsiooniga tulusaks muutuma.
Mis on saanud juttudest, et Estonian Air võiks osta Copterline’i?
Helikopterifirma puhul oli tegemist nende sooviga kombata maad ja pakkuda oma firmat suuremale lendajale ostmiseks. Eks neil oli mulje, et me ostame asju kokku. Nii see ei ole ja Copterline’i pakkumine on praegu laualt ära tõstetud.
Kas juriidiline vaidlus Bombardieriga mõjutab ka kuidagi Estonian Airi seisukorda?
Praegu ei ole me rahalist kahju kandnud, kui, siis vaid nii palju, kui oleme maksnud juristidele olukorra hindamiseks tasusid. Kuna aga juristid on jõudnud järeldusele, et Bombardieril ei ole alust hagemiseks, ei näe me ka tulevikus sealt kahju tulevat. Tundub, et Bombardier lihtsalt õngitseb, et järsku saab meilt midagi.
Ühist lennufirmat ei tule
Tero Taskila on oma varasemates intervjuudes maininud, et Eesti probleemiks on tema väiksus ja vähene rahvaarv ning et uute lennuliinidega pisematesse Soome linnadesse tehakse Eesti riiki lihtsalt suuremaks. Kuid palju spekuleeritud võimalust hakata olemasolevate lendajate baasil looma üht kogu Baltikumi lennufirmat peab Taskila väga raskeks ülesandeks, kui mitte utoopiaks. „Mõttena on tõesti Balti riikide kogusuurus ja rahvaarv mõistlikud ühele lennufirmale, kuid siin tekivad kohe probleemid selle lennufirma rollidega eri riikide puhul. Kuna lennufirma on tõsine majandusmootor ja transpordiliin välismaailma, hakkab iga riik lennufirma kaudu suruma peale oma soove ja eelistusi.,” ütles Taskila.
