Terrassi rajades lase oma loomevõime valla
Maastikuarhitekt Ülle Grishakov pole terrassi kiitmisega kitsi: “Tehke või maja igale küljele. Siis saab nautida hommikupäikest, keskpäevavarju ja päikeseloojangut!” Terrass pole mitte ainult mõnus päikesevõtukoht, vaid sinna saab sobitada ka grillimiskoha. Ürdid ja maitsetaimed võib aiast lausa terrassile kolida. Nagu ka laste lelud, basseini ja liivakasti.
Millest aga suurepärane “välielamine” ehitada, et see saaks mugav, vastupidav ja nägus?
Terrasse planeeriv Grishakov soovitab soojalt puitu. Kuid miks mitte teha terrass kividest või sobitada sootuks puitu ja kivi omavahel. Tähtis on mõelda läbi terrassi eesmärk ja seejärel teha materjalivalik. Immutatud männipuidust terrass koos alusega läheb maksma umbes 1000 krooni ruutmeeter. Töödeldud pinnaga paekivist terrassi hind koos alusega on 1500 krooni ruutmeeter.
Puidu kiitmiseks pole vaja eraldi peatükki. Küll aga tuleb esile tuua eri puidumaterjali ja laudade mõõte, mis sobivad terrassi ehitamiseks. Vastupidavust ja ilu pakuvad sügavimmutatud mänd, lehis ja tiigipuu. Lehist võib immutada, aga ei pruugi, sest tegemist on väga tugeva puiduga. Immutamata lehis tõmbub ajapikku halliks ning on juba maitse asi, kas see meeldib või mitte. Tiigipuu aga säilitab oma punakaspruuni tooni kaua.
Maastikuarhitekt soovitab valida tavalise laua laiusega seitse kuni kümme sentimeetrit ja paksusega 2,5 kuni 3,2 sentimeetrit. 12–15-sentimeetrine lai laud on küll ilus, kuid välistingimustes hakkab puit mängima ning võib lauad lahti tõmmata. Just seetõttu pole hea puitterrassi ehitada otse maapinnale, vaid pisut kõrgemale.
Lihtsate palkmajade ja -saunade juurde sobivad hästi 20 sentimeetri laiusest ja kümne sentimeetri paksusest puidust liiperterrassid. Grishakov juhib tähelepanu sellele, et mida paksem laud, seda ilusam.
Kivi-puiduterrass on moes
Kui terrassist saab suvel ka grillimise või päris söögitegemise koht, siis võiks kaaluda terrassi tegemist kivist. Selleks sobivad hästi paekivi, graniit ja kvartsiidid. Kvartsiitide värvivalik ulatub kollasest mustani. Kiviterrassi põhjaks sobivad ka sõelmed. Kui puitterrass tuleb maapinnast kõrgemale ehitada, siis kiviterrassi võib rajada otse maapinnale. Samas märgib Grishakov, et läbinisti kivist terrassi tegemine vajab rohkem nokitsemist. Moodi on läinud vahelduva materjaliga terrassid, kus puitterrassile lisab ilmet kamina ette laotud kivi või terrassilt aeda viiv kivist trepp.
Viimistlus on oluline
Ühekorruselise maja terrass võiks olla ühel tasapinnal toa põrandaga. Juhul kui tegu on kõrge esimese korrusega, võiks terrassi ehitada kahetasandilise. Ülle Grishakov peab terrasside juures oluliseks seda, et need oleksid proportsioonis maja ja aiaga ning samal ajal nägusad. Väiksemat kui 3 x 4 meetrist terrassi ta ehitada ei soovita. Ta julgustab otsima uudseid lahendusi eri majakülgedele terrasse rajades ning neid omavahel ühendades. Nägususe tagab korralik viimistlus: ka “peidetud” naelapead on terrassi kvaliteedi märk nagu naturaalpuidu kasutaminegi. Terrassipuitu soovitab ta vaid kergelt immutada või õlitada.
