Tervishoid kallines aastaga viiendiku võrra
Ravimid on selle ajaga kallinenud 6,8 ja meditsiiniteenused 43,3 protsenti, sealhulgas stomatoloogiateenused 27,2 protsenti.
“Peaaegu kogu riigis on visiiditasu tõusnud viielt kroonilt 50-le. See on 10-kordne kallinemine,” nimetas statistikaameti hinna- ja palgastatistika teenistuse juhataja Viktoria Trasanov kõige suurema hinnatõusu.
25 krooni voodipäev
Eelmisest sügisest on haiglatel õigus küsida patsiendilt 25 krooni voodipäeva eest. Seda kulutust tarbijahinnaindeksi arvutamisel veel ei arvestata.
“Voodipäevatasu rakendasid vähesed haiglad, kuid visiiditasu kehtestas enamik ja see on see, mida inimene tunnetab,” ütles Eesti Arstide Liidu president Andres Kork.
Eesti Haiglate Liidu juhatuse esimehe Meelis Roosimägi sõnul on voodipäevatasu kehtestatud eri aegadel, aga näiteks Ida- ja Lääne-Tallinna keskhaiglas pole seda kehtestatud.
Roosimägi sõnul on seaduses need tasud paika pandud ja hüppeliselt neid tõsta ei saa. Sotsiaalminister võib neid muuta, arvestades eelmise aasta tarbijahinnaindeksit. Lähitulevikus raviteenuste hindades suuri muudatusi ette näha ei ole.
“Voodipäeva hind on tõusnud haigekassa, mitte patsiendi jaoks,” ütles haigekassa juhatuse liige Arvi Vask. Eelmise aasta keskmine voodipäevatasu 350 krooni on tõusnud praeguseks 550 kroonile.
Voodipäevad ei ole Vase sõnul odavad, kuid mujal maailmas on need tavaliselt mitu korda kallimad kui hotellis. Näiteks Stockholmi kesklinna haiglas maksab see koos uuringutega 2500 eurot (ligi 40 000 krooni). Odavama hotellikoha võib aga leida 100 euro eest (umbes 1550 krooni). “Eesti hotellis, kus ööpäev maksab 1000 krooni ringis, teid selle raha eest ei hooldata ega ravita,” lisas Vask.
Järjekord on probleem
Tulevik võib tuua ravi kättesaadavuse vähenemise, nagu see on juhtunud ka Norras ja ·veitsis. Nüüdseks on arstijärjekorrad ülemaailme probleem.
“Minu jaoks ei ole miski kallinenud peale selle, et pean uuringute eest teistele asutustele rohkem maksma,” ütles ühe Eesti väikelinna perearst. Tema sõnul tõusis sagedamini tellitava rindkere-röntgenogrammi maksumus 15 krooni.
Perearst saab uuringuteks kulutada piiratud hulga raha. Kui summa väheneb, jääb vähemaks ka uuringid. Käesoleva aasta 1. juulini oli uuringuteks 18,4 protsenti pearahast. Suvel tõsteti see 20,5 protsendile, kuid see ei ole samaväärne hinnatõusuga.
Koduvisiidi eest annab seadus perearstile õiguse küsida kuni 50 krooni. See on õigus, mitte kohustus. Perearst käib mööda kodusid ja enamik visiiditasu jääb tal saamata, sest elutingimused ja rahakoti paksused on väikelinnas väga kesised. Inimesena ei ole arst sellest erilist numbrit teinud, et jääb 50 kroonist ilma. Riigile tuleb tal füüsilisest isikust ettevõtjana sellest 59 protsenti ära maksta, lisaks kviitungeid osta. “Väikese raha kogumine on väga kallis asi,” lisas ta.
Üks viimase aasta suuremaid tõuse oli hambaravi hindade 60-protsendiline tõus. Hoolimata sellest, et samal ajal jäid täiskasvanud tasuta hambaravist ilma, tõusid haigekassa eelarves hambaravi kulutused ikkagi poolteist korda.
“Olen mitu korda küsinud, miks oli nii järsk hinnatõus vajalik, kuid haigekassa ei ole seda põhjendanud,” lisas Kork.
Palgalepe nõuab tõusu
Eriarstide teenuste hinnatõus on Korgi sõnul seotud palgaleppega, sest alates 1989. aastast ei olnud meditsiinitöötajate ostujõud tõusnud. Praegu on õdede miinimumpalk 4200 ja arstidel 8400 krooni kuus. Palgatõus oli vajalik, sest muidu oleks äraminek muutunud massiliseks.
Hinnatõusu põhjuseks on ka pidev ravimite hinna tõus ja meditsiiniaparatuuri uuendamise vajadus.
Aegunud seadmed on eluohtlikud
Eesti Arstide Liidu presidendi Andres Korgi sõnul tuli Edgar Savisaar hiljuti Tartusse ravile viia, sest Tallinnas ei ole võimalik teha korpulentse inimese südame veresoontest pilti.
Tema hinnangul on Mustamäe haigla halvasti juhitud või alafinantseeritud, sest sealne vananenud aparaat oleks tulnud juba paar aastat tagasi välja vahetada. Sama lugu on onkoloogiahaigla kiiritusaparaadiga, mille rikke korral jääb Põhja-Eesti piirkond kiiritusravita. EPL
