Tervitusi teisest ilmast: 20 valuutat, mis langesid euro ohvriks
Paljusid kadunud valuutadest teab meist enamus – saksa mark, itaalia liir, prantsuse frank. Eestlaste jaoks kahtlemata eesti kroon ja soome mark.
Ometi on palju ka neid valuutasid, mis nii laialt tuntud pole.
Läti Delfi teeb ennetavas järelhüüdes latile ülevaate nendest valuutadest, kelle väärikas seltskonnas nende armas rahvusvaluuta peagi koha sisse võtab.
Tugevad tükid
1. Saksa mark: oli 90-ndatel postsovjetlikus majandusruumis kõrgelt hinnatud ja austatud. Saksa margal on pikk ja keeruline ajalugu, mis seotud sõdadega, mida Saksamaa 20. sajandil pidas.
2. Prantsuse frank: üks kõige tugevamatest Euroopa valuutadest läbi aegade, mille sünnidaatum pärineb 14. sajandist. Ilmselt just seetõttu hoidsid Euroopa riigid 19. ja 20. sajandil oma reserve just frankides. Finantsasutusedki usaldasid franki. Frank oli üks nendest rahadest, kus iga rahatähe suurus oli sõltuvalt selle väärtusest erinev.
3. Itaalia liir: oli kasustuses 1861 – 2002, olles Itaalia ühendamise sümboliks, kuna liir hakkas 19. sajandil asendama kõiki seni Itaalias käibel olnud valuutasid. Neid oli aga palju - lausa igal provintsil oma.
4. Hispaania peseeta: sünni- ja surmadaatumid 1869 – 2002. Huvitav on siiski see, et kuigi Hispaania rahvuspank vahetab siiani peseetasid eurodeks, on ligi 1,7 miljardit rahaühikut endiselt rahval käes. Räägitakse, et neid hoitakse mustadeks päevadeks.
5. Austria šilling: oli käibel 1924 - 1938 ja 1945 – 2002. Võrdlemisi noor valuuta, kuid hoidis alati teiste valuutade suhtes tugevat positsiooni.
Frangid, frangid...
6. Belgia frank: tugev ja austatud valuuta, mis oli ringluses 1832 – 2002. Belglased hakkasid esimesena müntide vermimisel kasutama melhiori ehk vase ja nikli sulamit.
7. Luksemburgi frank: oli kasutuses 1854 – 2002, II Maailmasõja ajal käis korraks „puhkusel“. Selle valuuta ajalugu on tihedalt seotud belgia frangiga.
8. Monaco frank: valuuta, millest on kuulnud vaid vähesed. Sellest hoolimata teenis see frank au ja uhkusega Monaco vürstiriiki 1837 – 2001. Olgugi, et samal ajal oli Monacos käibel ka prantsuse frank.
Põhjamaade vägilased
9. Eesti kroon: noor valuuta, mis oli käibel 1928 - 1940 ja 1992 – 2011. Vähesed on ehk tähele pannud, kuid eesti 10-kroonisel olev tamme kujutis on väga sarnane läti viielatise rahatähe pildile. Tammed ise on muidugi erinevad.
10. Soome mark: oli kasutusel 1860 – 2002. 19. sajandi keskel vahetas soome mark välja vene rubla, mis oli tol ajal Soome territoorimil käibel. Soome markadel on enamasti kujutatud inimesi, kusjuures – ükski neist pole tegev poliitikas.
11. Iiri nael: kuni 2002. aastani, mil euro ta neelas, nägi iiri nael välja nagu selle riigi ajalugu – palju arusaamatuid märkeid ja nukraid tüdrukuid raha „pildipoolel“. Valuuta ise oli tugev ja iidne – esimesed naelad ilmusid Iirimaale juba 997. aastal ja olid briti valuuta eelkäijaks.
12. Hollandi kulden: „kulden“ tähendab sealses keeles „kuldne“, meenutamaks neid kuulsusrikkaid aegu, mil Hollandi kaupmehed määrasid majanduse kliima. Kulden võeti kasutusele 16. sajandil ja seda valmistatigi mõnda aega puhtast kullast. Paberraha ilmus 19. sajandil ja vastupidiselt kuldmüntide imeilusale disainile, oleks paberraha vabalt võinud kinni panna Euroopa kõige inetuma valuuta konkursi.
Vahemeremaade kääbused
13. San Marino liir: kääbus-valuuta selles mõttes, et kuulus kääbusriigile. Eksisteeris 1860 – 2002 ja omas samal ajal San Marinos käibel oleva itaalia liiri kõrval pigem dekoratiivset funktsiooni.
14. Vatikani liir: ka sellel valuutal polnud erilist tähtsust, kuigi oli nii Vatikanist kui ka Itaalisa kasutusel 1929 – 2002.
15. Küprose nael: eksisteeris 1879 – 2007 ja võlgneb oma päritolu Briti mõjudele. Pärast finantskriisi on küproslased viimastel aastatel aina sagedamini avaldanud arvamust, et vana hea nael tuleb ellu äratada.
16. Kreeka drahm: alustas oma konarlikku teed 1832. aastal ja lõpetas 2001. aastal...
17. Malta liir: ilmus 1825. aastal ja positsioneeris ennast enesekindlalt briti naelsterlingi kõrvale. Eesmärk oli sama, mis itaalia liiril – teha lõpp olukorrale, kus väikse saare igas otsas oli oma valuuta. Muideks, malta liiri kõige suurem rahatäht oli 20 liiri. Ja seda olukorras, kus eurole ülemineku hetkel oli ühe euro väärtuseks 0,4293 malta liiri.
Nipet-näpet...
18. Portugali eskuudo: kasvas välja hispaania peseetast alles 1911. aastal. Mis on huvitav – üks Portugali paljudest kolooniatest Cabo Verde kasutab eskuudot siiani. Nii et tehniliselt võttes polegi see valuuta päris surnud.
19. Sloveenia tolar: ühepäeva-valuuta, mis eksisteeris 1991 – 2007. Muideks, nimi „tolar“ ei pärine mitte dollarist, vaid taalrist. Ilmselt ongi see kõik, mida selle valuuta kohta öelda.
20. Slovakkia kroon: valuuta, mis oli kasutuses 90-ndate algusest kuni 2008. aastani. Esimest korda oli käibel 1939 – 1945, kui enamus teisi rahvusvaluutasid oma ametliku staatuse minetasid.
