The Economist: Eesti uus integreerimisstrateegia on muuta Narva cool ’iks
Pärast Krimmi annekteerimist Venemaa poolt 2014. aastal koostasid lääne ajakirjanikud hulgaliselt kaarte teistest kohtadest, mis võiksid olla järgmised Venemaa presidendi Vladimir Putini nimekirjas. Komistati Narva otsa, kus pea kogu elanikkond on venekeelne. Vaade Vene lippudele ja piirivalvuritele keskaegse kindluse all teisel pool kitsast jõge andsid dramaatilistele uudislugudele juurde sobivad pildid ning Narva sattus äkki rahvusvahelise meedia pealkirjadesse kui „uus Krimm”, kirjutab The Economist.
The Economisti hinnangul on see liiga lihtsustatud arusaam, sest Narva ei ole Krimm ja Eesti ei ole Ukraina, mistõttu on Venemaal palju keerulisem Eesti asjadesse sekkuda kui Ukraina omadesse. Kui paljud venekeelsed eestimaalased on mõelnud, et piiri nihutamine oleks hea mõte, on tapatalgud Ida-Ukrainas selle fantaasia hajutanud, usub The Economist.
Narva on aga tundnud end ignoreeritu ja majanduslikult ilmajäetuna, mis võib The Economist teatel nüüd olla muutumas. Eesti loomeringkonnad on meediaklišee omaks võtnud ja kuulutanud, et „Narva on järgmine”, mitte poliitiline tulipunkt, vaid kultuuriline.
Helen Sildna rääkis The Economistile, et mõte on teha koht cool’iks, meelitades sinna kunstnikke ja avangardi, tekitada melu, mis tõmbab ligi tavalisi inimesi ja koos sellega võib-olla meelitada ka erainvesteeringuid.
„Eesti on muutumas. Uus globaalse mõtteviisiga põlvkond, mis on sündinud 1980. ja 1990. aastatel on õigesse ikka jõudmas. Mälestusteta Nõukogude Liidust on noored inimesed mõlemast kogukonnast tihti rohkem huvitatud tulevikust kui mineviku vimmast. Ka Eesti valitsus on oma lähenemist muutmas,” kirjutab The Economist.
„Venemaa ja lääne vaheliste pingete suurenedes võib Narva olla meeldetuletus ülejäänud EL-ile, et vene keele emakeelena rääkimine ja Putini toetamine ei ole tingimata üks ja sama asi,” märgib The Economist.
Ka Delfi TV tegi eelmisel kevadel ülevaate Narvas käima lükatud projektidest.
Vaata videot:
