The Economist Eestist: ei pea olema suur, et jõuda tippu

 (77)
ärileht.ee
                     
The Economist Eestist: ei pea olema suur, et jõuda tippu
Foto: Andres Putting

Ajakiri The Economist kirjutas sel nädalal oma internetiväljaandes, et ei pea olema suur, et jõuda tippu ning vähemalt puudutab see Eestit, kes on oma väiksuselt neljas eurotsooni liige, aga samas parimate majandustulemustega regioonis.

The Economist viitas Euro plus monitori uuringule, mille avaldas sel nädalal Brüsselis paiknev mõttekoda Lissaboni Nõukogu.

Uuring kajastas eurotsooni kuuluvate riikide majanduslikku seisu ning kiirust, millega viimatisest finantskriisist välja tuldi. Eesti oli teistest parim mõlemas kategoorias.

Edu võtmeks on ajastus, kirjutab The Ecnomist. Eestis lõhkes ehitus- ja kinnisvaramull enne, kui eurokriis täisjõu omandas ning kannustas läbi viima strukturaalseid muutusi.

Alates 2007. aasta teisest poolest on kõige rohkem kasvanud Eesti netoekspordi saldo, mis ulatub 23,2 protsendini SKP-st. Vastav muudatus eurotsoonis on null. Muljetavaldav on olnud Eesti eelarvepoliitika jäikus. Eesti valitsus võiks tegelikult isegi veidi lõdvendada oma fiskaalpoliitikat.

Õitsev eksport ning eelarvepoliitika konservatiivsus on oluliselt parandanud Eesti majanduse tervist. Madal võlatase, 6,7 protsenti SKPst (madalaim eurotsoonis) ning kiiresti kohanev tööturg on mänginud samuti võtmerolli, et Eesti on teistest euroriikidest ette rebinud nii kriisis vastupidamise (vastupanuvõime - toim) kui ka eelarve jätkusuutlikkuse poolest.

Märkimisväärsed on ka ettevõtlusnäitajad. 2011. aastal peaks registreeritud ettevõtete arv jõudma 14 000ni, mis on 43 protsenti rohkem kui 2008. aastal.

Kuigi tööturg on kohanenud, rõhuvad endiselt majandust enne kriisi tõusnud tööjõukulud. Eesti töötuse määr on eurotsooni üks kõrgemaid, seda nii üldiselt kui ka eriti noorte seas.
Eesti konkurentsivõimet vähendavad eurotsooni kõige kõrgemad tööjõukulud ning vähene võimekus immigrantide integreerimisel, millega riik on eurotsooni viie viimase riigi seas. Sellest hoolimata on Eesti jõudmine liiga tippu muljetavaldav, seda enam, et riik vabanes alles 20 aastat tagasi võõrriigi okupatsioonist.
  
Eesti jätkab teistele järele jõudmist ning selle kägus areneb toodete kvaliteet ja tõusevad tööjõumahukate teenuste hinnad. Eeldades, et riigi konkurentsivõime jätkab tõusu, võib Balti tiigrit The Economisti hinnangul näha edetabelite tipus edaspidigi.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused