Minister Davey ütles, et ei ole õige, et Venemaa käes on väga paljude riikide saatus, suurriik hoiab neid lausa pantvangis. „Me ei saa seda lubada," ütles mees.

Crichlow kasutab väljendit „süsivesinikusõltlane" (Hydrocarbon man). Just selliseks oleme me aastakümnete jooksul muutunud. Nii inimesed kui ka riigid sõltuvad oma igapäevases elus õlist ja gaasist. „Suurbritannia ei ole enam ammu sõltumatu ning Saksamaal kustuksid tuled, kui nad ei saaks Venemaa maagaasi."

„Putin teab väga hästi, milline on tema võim. Et seda muuta, oleks vaja maailma majanduse täielikku muutmist. Selleks, et teenindada süsivesinikusõltlasi," lisab ta.

Crichlow  sõnul on samasugune võimas riik Saudi-Araabia, kellest omakorda sõltuvad Ameerika Ühendriigid. „Ei ole vahet, kas süsivesinikusõltlane on pärit Hiinast, Ameerikast või Suurbritanniast, ta sõltub elektri ja kütuse osas ikkagi Venemaast ja Saudi Araabiast."

Crichlow arvates on mõistetud, et põlevkivi frakkimine ei ole lahendus - see on liiga kallis ning paneks suure koormuse meie elukeskkonnale. „Et Suurbritannias oleks sellest kasu, peaks vrakkimine toimuma suurel osal Inglismaast ja Walesist. See oleks poliitiline suitsiid, sest selline tegevus tooks kaasa suure segaduse - veoautode kolonnid veaks laiali kemikaale. Torude süsteemi loomine on ülisuur ettevõtmine," ütleb Crichlow.

„Meeldib see meile või mitte, aga Venemaa on maailma majanduse keskne lüli. Majanduse, mis sõltub nii suurel määral gaasist ja õlist. Royal Dutch Shell, Briti kõige edukam ettevõte ning British Petroleum investeerivad Venemaale ka praegu, kriisi ajal. Ainuke võimalus Venemaa ikkest pääsemiseks on see, kui süsivesinikusõltlane muudaks oma eluviise. Aga kas oleme valmis loobuma autodest, linnas elamisest ja kõigest sellest mugavusest, mida oleme hakanud hädavajalikuks pidama?"

Loe Andrew Crichlow loo täisversiooni siit.