Neist esimese puhul oleme saanud protsessi, teine konkurss andis tulemuseks reaalse teostuse.

Ettevõtete ja organisatsioonide logosid, nende värskendusi ning muud sümboolikat sünnib iga päev. Enamik neist ei puuduta meid otseselt ning jätavad ükskõikseks. Mõned samas mõjuvad eriliselt isiklikult ning lähevad korda kui omamoodi teetähised.

Brände koos nende juurde kuuluvate visuaalsete tunnustega selleks luuaksegi, et kujundada eeldused võimalikult suure tarbijaväärtuse kujunemiseks. Logo võib näida tühipalja vigurina, kuid ideaalis kätkeb see endas terve universumi – see peab aitama kujundada arusaama brändi lubadustest, selle imagost ning identiteedist.

Vaid üks visuaalne kontsept peab esile kutsuma just need assotsiatsioonid, mis toetavad brändi strateegilisi eesmärke.

Brändi subjektiivselt tajutavad omadused kujunevad sageli veel suuremateks väärtusteks kui asi ise – mõelgem nt luksusbrändidele. Subjektiivseid omadusi on raskem kopeerida. Piltlikult öeldes - mängupõrguid on tuhandeid, Las Vegast on vaid üks.

Brändiga seotud assotsiatsioonid kujunevad meie enda teadvuses ja seetõttu me usume neid enam, kui sõnalisi väiteid ning kinnitusi.

Seetõttu on visuaalne märk (ja muidugi kõik muugi, mis märgiga seotud) väga oluline nööp, mis peab kohe õigesse auku saama.

Talgute korras märgiotsingud kipuvad liiva jooksma

Eesti märgi otsingu puhul on kujunenud oluliseks protsess, mis iseenesest pole paha. Kogu projekti on uhkelt juhitud, on olnud palju kohtumisi, loodud päris tore veebikeskkond (http://misoneesti.err.ee/), lootused hoitakse üleval. Tänaseks on selgunud, et tulemust meil siiski ei ole ning pidustused lükkuvad edasi.

Miks nii juhtus? Korraldajad teavad ilmselt paremini, aga reeglina kipuvad sellised suured kollektiivsed märgiotsingud liiva jooksma. Professionaalid hoiavad sellisel juhul tagasihoidlikult kõrvale ning lasevad rahval möllata. Igaüks võistelgu ikka omas liigas… Nüüd, kus kogu projektiga minnakse uuele ringile, on laua ümber kutsutud ka oma ala spetsialistid. Jääme lootma, et spunk leitakse üles.

Nordic Aviation Groupi nime ning märgiotsing viis tulemuseni – meil on nüüd Nordica ning kiil. Lennukompanii on kahtlemata vähem komplitseeritud nähtus kui riik koos rahva ning kultuuriga ja sestap on ka ülesande püstitus konkreetsem ning tulemuseni on selgem tee.

Kiili oleme ilmselt rahulikult vastu võtnud. Erandiks ehk vaid konkursiga kõrvale jäetud professionaalid, kes pahurdavad põhjusega. Mul pole mingit kahtlust, et tegemist oli samuti heade lahendustega ning igale loojale on oma töö kõige armsam.

Samuti panustavad agentuurid selliste konkursitööde valmimisele palju ressurssi. Isegi väga palju. Kui aus olla, siis heaks tavaks võiks kujuneda sellistel konkurssidel osalenutele mingis osas nende töö kompenseerimine. Sellisel juhul oleks veel paremini tagatud osalejate kõrgem motivatsioon ning tugevad tulemused. Tänaseks on aga valik tehtud ning peale kaklust enam rusikatega vehkida pole mõtet.

Putukas lennukil on märk enesekindlusest

Kiil on äge putukas. Temast on olnud palju õppida, kiil on omamoodi aerodünaamiline ime. Õhus seisev kiil võib teha jõulise lendstardi – sekundiga kuni 30 km/h, austraalia kiili lennukiirus küündib kuni 58km/h. Tänased helikopterid ja droonid on ju tegelikult robotkiilid, ka lennukitiibade konstruktsioonis on ära kasutatud kiilidele omast. Evolutsiooniliselt on kiilid väga ürgne rühm – on tõendeid,et kiilid olid olemas juba 300 miljonit aastat tagasi.

Kiil on ilus ja uhke – temast on saanud inspiratsiooni kunstnikud ja poeedid. Ilmselt kuulub ka meie kujutlustesse kiilide värviline lend õhtuse tiigi kohal. Keskmine kiil on küll putuka kohta suur, kuid me tajume teda muude levinud sümbolite – nt. lõvid, kotkad, hobused ja härjad - maailmas pigem väikesena. Ometi on ta äkiline ning ohtlikki – tegemist on nn röövtoidulise putukaga. Ingliskeelne nimetus dragonfly räägib enda eest.

Selle erilise putuka stiliseering hakkab ehtima meie lennukeid ning lendama riigist riiki.
Isiklikult arvan, et see pole paha. Eks me olemegi väikesed, soovime olla ning paista nutikad ning dünaamilised, samuti läbilöögivõimelised ning erilised. Kiili kujundis on meie lennukompaniid toetavate assotsiatsioonide tekkeks mitmeid eeldusi. Ehk saab selle abil lennukust juurde ka tõenäoliselt paljude kompromisside tulemusel sündinud ärinimi.

Panna lennukile putukas – on ju seegi omaette julgus ning enesekindlus. Mäletatavasti tegi Volkswagen Beetle (põrnikas!) 1959 ajalugu oma kampaaniaga „Think Small“ kinnitades omalaadse huumoriga, et auto ei pea olema suur selleks, et teha suuri asju.
Nordica lennuk