Tiit Pruuli: iga viies Soome turist tuleb Eestisse
"Go Travel on sel ja eelmisel aastal soomlastele müünud päris palju ringsõite Ida-Virumaale ja Pepsi rannikualale, Kagu-Eestisse. Muidugi on pidev huvi Eesti väikesaarte vastu. Sel aastal on taas kasvanud huvi Hiiumaa vastu,"sõnas Pruuli.
"Üllatavalt populaarsed on eriprogrammid aiandushuvilistele - Türi lillelaat, eriprogrammid Eestimaa kaunite aedade külastusega, rosaariumid ja botaanikaaiad, Maamessi külastused Tartus. Vahvalt on käima läinud fototurism Mooste fototurismi keskuses," lisas Pruuli.
Järgneb lühiintervjuu GO Traveli juht Tiit Pruuliga:
Soomlane on meile väga oluline turist, kuid mis on see, mida soomlane täna Eestisse vaatama, otsima, ostma tuleb? On see ikka odav viin ja juust?
2010. aastal tegid soomlased 3,7 milj ööbimist sisaldavat puhkusereisi välismaale, nendest 19,3% ehk 714 000 reisi Eestisse. Go Traveli tähelepanekute järgi, mis ei põhine kõikehõlmaval statistikal, teeksin järgmise pingerea:
Esimesel kohal on muidugi spa-turistid. Neile järgneb kultuurituristid, keda huvitavad mõisaringid, kontserdid-festivalid, teatrireisid (Saaremaa Ooperipäevad, Jazzkaar, laulupidu). Konverentsi- ja ärireise on mõistagi päris palju. Ja lõpetavad selle suuremate rühmade rea loodusturistid (jalgrattamatkad, räätsamatkad, kanuumatkad, ka jahiretked).
Reisibüroode kaudu tulev turist ootab eelkõige head teenuse ja hinna suhet. Väga oluline kriteerium valikus on ka mugav, ent mõistliku hinnaga öömaja. Poodlejad, nii paljuke, kui neid jäänud, on enamasti laevafirmade kaudu tulevad päevakruiisijad, kes üldjuhul reisibüroode teenust ei kasuta.
Turist, kes koostab oma puhkuse reisibüroo abil, ootab individuaalset lähenemist, hoolivust, eripakkumist - nn rätsepatööna valmivat programmi, mida online-süsteemist broneerida ei ole võimalik. Turismifirma kaudu reisib reeglina rahakam ja nõudlikum klient, kelle aeg on liig kallis, et internetis surfates viimase hetke pakkumisi kammida.
Mida soomlane või ka rootslane ootab Eestisse saabumisel, mis on see teenus, mida peamiselt neile müüa saab?
Turistide ootused Eestisse saabumisel on üsna tavapärased ja arusaadavad: hea ja paindlik teenidus, personaalne tähelepanu, turvalisus, ja muidugi eeldavad nad teenuse saamist emakeeles. Ja kõige keskmes on need konkreetsed inimesed, kes turistidega töötavad – giidid ja teenindajad, nemad loovad atmosfääri, millele saab ehitada ilusaid mälestusi ka sellisest väheeksootilisest paigast nagu Eesti.
Põhiliselt müüme erinevaid Eesti ringreise, mõni siis rõhuga kultuuriajalool, mõni loodusel. Aga on ka põnevaid niššitoodete otsijaid gurmaanidest ja linnuvaatlejatest ekstreemsportlasteni.
Lisaks Eestile oleme soomlastele üsna edukalt pakkunud ka ringsõite Baltikumis, aga üsna palju ka Ungaris, Poolas, Horvaatias, Ukrainas ja Valgevenes. Ajaloo-gurmaanidele on läinud kaubaks Ida-Preisimaa.
Kui aga rääkida üldisemalt siis mis võiks olla eesti turismimagnetid, mis on see mis tõmbab ikka inimesi siia? (Tean, et Tallinna sadam on saanud väga uhke kruiisidiilindusega maha - eelmisel nädalal ei saanud rattaga kesklinnast läbi kuna 9000 inimest neilt laevadelt ummistas meie tänavaid. Imeline. Kuid meil pole ei suuri veekeskusi ega imeerilisi loodusvaatamisi.) On selleks ikkagi odav elu ja kraam või lihtsalt mõnusa väikelinna olemus?
Krusiiturist, kes saabub Tallinnasse, veedab siis 6 tundi. Selle ajaga palju ei jõua – üldreegel on 3 tundi vanalinna ja 3 tundi kauplusi. Pakutavast enim on meeldinud just meie õdus ja korras vanalinn. Ja nii lihtne see ongi – Tallinna vanalinn on ikka päris cool koht, eriti neile, kes tulevad väljastpoolt Euroopat. Värvi annavad rohkem ja vähem maitsekad kultuuriüritused: keskajaturg, vanalinnapäevad, kontserdid Raekojaplatsil, merepäevad, jõuluturg jms.
Kruiisituristidele pakutavaid eri suunitlusega programme on tõesti palju, valiku teevad kruiisilaevu teenindavad firmad.
Need, kel aega rohkem aega valivad tavaliselt Tallinnale lisaks mõne väljasõidu loodusesse (Lahemaa, Haapsalu jne). Kruiisiturism on veel kindlasti kasvav turismiharu. Tänavu nägime ka hästi töötavaid pööringuid (turist tuleb lennukiga ja asub kruiisilaevale just Tallinnas), mille käigus jätab ta siia reeglina rohkem raha, kui tavaline kruiisiturist. Kui uskuda uuringut, mille andmeid edastas Tallinna Merepäevade konverentsil Tallinna sadama tegevjuht Ain Kaljurand, siis 98 % Tallinna külastanud kruiisituristidest soovitab kindalt või tõenäoliselt tuttavatele Tallinna külastamist. See on kõva tulemus!
Mahe loodusseiklus (kanuud, räätsad, suusad, rattad jms staff) – see võiks olla hästimüüv toode, mis heakodanlikud inimesed Eestisse meelitaks.
Kuidas on soome ja üldse põhjamaa turist muutunud viimase 10 või 20 aastaga?
Punsunud näoga vodkaturist on minevik, vähemalt turismifirmadega nad enam ei suhtle. Kadumas on ka shoppingu-turist, sest Soomes on mitmed toiduainedki odavamad kui Eestis. Põhituumiku reisibüroo teenuseid kasutavatest soomlastest moodustavad kultuuri- või looduse huvilised turistid, oluline on pakkuda ringreisidel erinevad aktiivse tegevuse vorme.
Kasvav sihtgrupp on perega reisiv klient. Soomes on aastatel 2010-2020 siirdumas pensionile ca 350 000 inimest, see on peale sõda sündinud põlvkond. Nende inimesed on suure sissetulekuga ja nad kasutavad laia spektriga teenuseid. Nad on altid reisima. Nad on valmis maksma just eelkõige hea teenuse eest, nende kulutused reisidel on tavaliselt suuremad kui tööl käivatel inimestel.
