Tiit Vähi rajab Eesti suurima päikesepatareide pargi
Vett soojendavad päikesepatareid hakkavad katma Tiit Vähile kuuluva saja numbritoa ja suure basseiniga puhkekeskuse energiavajadusest viiendiku. „Päikesepaneelide pargi rajamine oleks eraldi liiga kallis, kuid me peame niigi ehitama uue katlamaja, millega koos tasub see ennast ära,” ütles puhkekeskuse juhataja Jaak Raudsepp. „Talvekuudel me päikesele eriti loota ei saa, kuid suvekuudel töötavad paneelid Eestis efektiivsemalt kui Saksamaal või Austrias, sest saame tänu põhjapoolsele asukohale kasutada palju pikemat päevaaega.”
Päikesepargi rajamise esimeses etapis seatakse uue katlamaja katusele üles kaks kolmandikku kavandatavast võimsusest, mis hakkab katma 10–15 protsenti puhkekeskuse energiavajadusest.
Natuke jääb puudu
Külmumiskindla vedelikuga täidetud torud koguvad päikeseenergia ja soojendavad tarbevee 40–50 kraadini. Kuna hotellidele kehtivate nõuete tõttu peab vee temperatuur olema 65 kraadi, köetakse uute puiduküttel kateldega soojust juurde. Kasutusele võetakse kaks katelt, millest üks töötab hakkepuidul, teine aga on suuteline vastu võtma ka klotse.
Päikesepaneelide tarnija pole seni veel teada, esimeste töödena hakatakse veebruarikuus rajama süsteemi akumulatsioonipaaki. Puhkekeskus uurib, kas tulevikus on võimalik kasutusele võtta samuti elektrienergiat tootvad päikesepaneelid.
Pühajärve puhkekeskus võttis oma päikesepargi rajamisel eeskujuks Tallinnas Mustamäe tee 181 asuva korteriühistu, mis ehitas üheksakoruselise maja katusele juba kaks aastat tagasi 270-ruutmeetrise ja 64 päikesesoojust püüdvast vaakumtorudega paneelist koosneva pargi. Korteriühistu ostis vajalikud seadmed Hiinast otse tootjalt, makstes selle eest pangalaenuga ligi 100 000 eurot. 141 korteriga elamu iga korteri osamakse suuruseks kujunes ligi 10 eurot kuus.
Kombineeritult maja oma gaasikatlaga suudeti soojakulusid vähendada võrreldes naaberühistutega kaks kuni kolm korda. Päikesepargi tasuvusajaks hinnatakse kaheksa aastat.
KOMMENTAAR
Ekspert: päikesepaneelid tasuvad ära suure veetarbimise korral
Andri Jagomägi
Tallinna tehnikaülikooli teadur
Uute päikesepaneelide parkide rajamine on hea uudis, sest mida rohkem neid soetatakse, seda odavamaks see tehnoloogia muutub.
Eesti suhteliselt päikesevaene asukoht piirab oluliselt päikesepaneelide kasutamist. Sellel ajal, kui me vajame rohkem energiat, paistab siia vähe päikesevalgust: neljal kõige pimedamal kuul saame kätte vaid kümnendiku meile langevast päikesevalgusest, mis muudab sellised lahendused suhteliselt kalliks. Traditsioonilised energiaallikad on märgatavalt odavamad. Kasu võidavad päikesepaneelidest ennekõike sellised asutused, kes vajavad suurel hulgal sooja vett aasta ringi, ka suvel. Koolid ja lasteaiad näiteks kõne alla ei tule, sest nad ei tööta suvel. Basseiniga puhkekeskused aga võidavad kindlasti, sest nemad vajavad energiat hoolimata soojast suveilmast.
Eramajade tarbeks võib ise ehitada lihtsaid päikeseenergia salvestajaid. Katusele laotatud voolik või õues seisev tume veepütt ajab kodu tarbeks asja ära, kuid nõudlikumate lahenduste puhul tuleb soetada proffide toodetud seadmed, need on lihtsalt vastupidavamad. Soojusvaheti võib kodu tarbeks ehitada ka tühjadest õllepurkidest, kuid tasub järele mõtelda, kas selleks kulunud aeg ja lõpptulemus annavad rahuldava tulemuse.
