Tingimusteta raha kõigile? Kodanikupalk terendab silmapiiril

 (84)
Raha
RahaFoto: Meisi Volt

Euroopa Liidus kogutakse 13.jaanuarini allkirju petitsioonile tingimusteta põhisissetuleku kohta, mida Eestis on kutsutud ka igamehepalgaks või kodanikupalgaks. Tegemist oleks sissetulekuga, mida saaks mis tahes vanuses inimene igal juhul, sõltumata sellest, kas ta teeb palgatööd, juhib firmat või on parajasti töötu. Petitsioon nõuab mitte selle kohest kehtestamist, vaid kehtestamise võimaluste ja mõju uurimist, kirjutab Lääne-Virumaa nädalaleht Kuulutaja.

Allkirjade kogumine algas Euroopa Liidus juba 14. jaanuaril, kui 15 Euroopa Liidu liikmesmaa kodanike koostatud petitsioon Euroopa Komisjoni veebis avalikustati.

Suurema hoo sai see peamiselt sotsiaalmeedia vahendusel aga alles oktoobris, kui Šveitsist tuli uudis, et sealne igamehepalga eelnõu sai piisavalt toetusallkirju ning läheb seetõttu rahvahääletusele.

Šveitsi kodanikupalk oleks 2030 eurot kuus

Kuna EL-i mittekuuluvas Šveitsis puudutab igamehepalga eelnõu ainult nende maad, siis on seal ka konkreetsed summad välja pakutud: 2500 franki (2029,88 eurot) kuus täiskasvanule ja 625 franki (507,47 eurot) kuus alaealisele. Kui arvestada hinnatasemete erinevust (ligi kaks korda), siis on see 1027,12 ja 256,78 eurot eestlase jaoks.

Sisemajanduse kogutoodang inimese kohta turuhindades on Eestis aga 4,76 korda madalam kui Šveitsis. Seega oleksid Eesti majanduse jaoks samaväärsed summad vastavalt 426,30 ja 106,58 eurot. Aluseks on Eurostati andmed 2012. aasta hinnatasemete ja SKT kohta.

Seotud lood:

Kõigil õigus inimväärsele elule

Euroopa Liidu kodanike algatus lähtub põhimõttest, et igal inimesel Euroopa Liidus on vääramatu õigus sellisele elatustasemele, mis tagab talle inimväärse elu. "Tingimusteta" tähendab seda, et inimene ei pea põhisissetuleku saamiseks kellelegi midagi tõestama.

Põhisissetulek tagaks inimesele võimaluse kasutada oma isikuvabadusi vaesumata, suurendades inimeste isiklikku sõltumatust nii võimuinstantsidest kui ka üksteisest. Seni takistavat seda palgatöösõltuvus (jääd töötuks, jääd ka hätta) ning "vajaduspõhine" sotsiaaltoetuste süsteem.

Põhisissetuleku suurus peaks idee järgi olema 60 protsenti riigi elanike netotulu mediaanist või (mõneski riigis oluliselt) suurem - peaasi, et see kataks kõik kulud inimväärseks eluks vajalikele hüvedele.

Eestist peaks kogunema 4500 allkirja

Toetusallkirja saab interneti teel anda ainult Euroopa Komisjoni allkirjade kogumise keskkonnas – http://sign.basicincome2013.eu või ka http://basicincome2013.eu/ubi/et/allkirjastamisleht.

Neid peab kokku olema üks miljon, aga mitte lihtsalt nii, et miljon allkirja ühest-kahest suurriigist - vähemalt seitsmes ELi riigis peab allkirju olema kogutud vähemalt nende riikide miinimummäära jagu. Eesti miinimummäär on 4500 allkirja.

Rohelised soovisid 80eurost "palka"

Kodanikupalga mõte ei ole ka Eestis iseenesest midagi ennekuulmatut. 2011. aasta riigikogu valimiste eel kirjutasid oma programmi kodanikupalga kehtestamise sisse rohelised eesotsas Marek Strandbergiga.

Nende arvates olnuks kodanikupalk eraldiseisev toimetulekut tagav makse, mis ei asendaks siiani määratud pensionimakseid, haigushüvitisi, töötukindlustushüvitisi, emapalka, ja puudega seotud hüvitisi, nende maksmisemäära või viise ning mille maksmist jätkatakse kodanikupalga kõrval endisel moel. Kodanikupalk asendaks vaid tänased riigieelarves ette nähtud perede toimetuleku- ja lastetoetused, mis 2011. aasta riigieelarves oli ette nähtud mahus 274 miljonit eurot.

Et kodanikupalga väljamaksmine näiteks toimetuleku uue piirmäära tasemel (80 eurot) oleks suhteliselt suur koormus riigieelarvele (ligi 600 miljonit eurot roheliste arvutuste kohaselt) ja olemasolevate laekumiste arvelt või muude kavandatud tegevuste arvelt kärpimine sellise lisanduva kulu katte leidmiseks pole mõeldav, siis pakuvad rohelised kodanikupalga kulude katteallikaks loodusvarakasutuse tasude tõstmist.

Loe veel

Näiteks maksustades põlevkivi tasumääraga 15,98 eurot tonnist tuleks kodanikupalgale väidetavalt kate vaid sellest allikast pea 319 miljoni euro ulatuses. Heitmete õhku ja vette paiskamist ning jäätmete ladustamist pisut tänasest enam maksustades saame katte ka puudujäävale osale kodanikupalga kehtestamiseks, olid rohelised veendunud.

EE konverents
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare