Tipp-poliitikute firmad: kes on kasumikuningas ning kes on kahe firmaga esikümnes?

 (48)
IRLi liige siunab Reformierakonda. Osaliselt muudetud

Olle Koop.
Olle Koop.Foto: Andres Putting

Ärileht uuris 176 tipp-poliitiku - ministri, riigikogu liikme ning erakondade juhatuse liikmete - seotust ettevõtetega. Mingil kujul on ettevõtlusega täna seotud 84 tipp-poliitikut. Paljude firma hingitseb vaevu, aga on neidki, kes suutnud püsti panna kena kasumimasina. Nii mõnelegi on tegemist tõenäoliselt pensionisamba kasvatamisega. Kes on aga Eesti tipp-poliitikute seas kasumikuningas? Milline skandaalne nimi on teisel kohal ning kui suurtest kasuminumbritest üldse juttu on?

Toomas Tõniste tõusis tipp-poliitikute sekka vaid loetud kuud tagasi, kui temast sai paljudele üllatuseks rahandusminister. Kui tihti on ministreid süüdistatud selles, et neil on nö reaalse eluga olnud vähe kokkupuudet ja nad ongi elukutselised poliitikud, siis Tõniste puhul seda kindlasti öelda ei saa. Ta on 90ndate algusest üles ehitanud kaks väga edukalt toimivat firmat. Ühe koos purjetajast sõprade ning vend Tõnu Tõnistega ja teise koos Abikaasa Ingridiga. Esimene neist firmadest võitis ka meie tipp-poliitikute kasumitopi, seejuures ülivõimsalt. 2016. aastal näitas see firma 833 500 eurost kasumit. Teist kohta edestas see enam kui kaheksakordselt.

Teisel kohal on huvitav nimi, endine minister ja praegune riigikogu liige, keskerakondlane Martin Repinski. Just kahtlased tegemised ettevõtjana said talle eelkõige saatuslikuks, kui ta 2016. aasta lõpus maaeluministri portfelli jätma pidi. Üles kerkis muuseas palga maksmise küsimus, sest majandusaasta aruande andmete põhjal arvutatuna maksis Repinski oma töötajaile alla miinimumpalga. Lisaks selgus, et ta on ettevõtjana koostööpartneritele võlgu. Ärileht kirjutas hiljuti, et ka 2016. aasta aruande järgi maksis Repinski edasi alla miinimumpalga. Loodetavasti näitab 2017. aasta aruanne numbreid, mis seadusega kooskõlas on. Igatahes suutis mees 2016. aastal oma Konju Kitsefarmiga jääda veidi alla 92 000-eurose käibe juures 100 900 euroga plussi. Seda tänu müstilisele „muule" tulule, mis ulatus enam kui 155 000 euro suuruseks. Ometi aitas see Repinski ja kitsed teisele kohale.

Loe veel

Seotud lood:

Kolmandal paigal on veel üks IRLi mees, poliitringkondades veel vähe tuntud Olle Koop. Tema kinnisvarahaldamisega tegelev Casamia OÜ tõi talle äritulu kokku ligi 30 000 eest, aga kasumireale suutis ta maalida siiski 43 441 eurot. Kusjuures kasumikasv oli 339,7%. Olle Koop oli nõus vastama ka Ärilehe küsimustele, kuid oma praegustest tegemistest liialt pajatada ei soovinud. Rohkem keskendus ta minevikule ehk ajale, mil ta tegeles veel postiteenuse pakkuja D2D OÜ-ga.

Olle Koobi õnnetu lahkumine postiärist

IRLi juhatuse liige Olle Koop on tulnud poliitikasse missiooniga. Ta soovib kaitsta tavaliste ettevõtjate mitte suurettevõtjate huve. Ta siunab reformierakonda, sest see viskas talle omal ajal mitmeid kaikaid kodaratesse ning on tema meelest pigem ärierakond kui ettevõtjaid esindav partei.

Esmalt tegi ta aga juttu oma tänastest ettevõtetest, millest enamus tegelevad kinnisvara haldamisega. Kokku on ta seotud kuue ettevõttega

„Kinnisvara haldavate firmade põhieesmärk on kinnisvara säilitamine ja selle pealt teenimine juhul, kui see suuremat pingutust ei vaja. Seega, kuna kõigi firmade hallatavad objektid on alles ja ei ole kaotanud enda väärtust, on kõik firmad oma eesmärgi täitnud," ütles ta lühidalt.

Siis aga pöörab ta jutu mineviku peale, sest postiteenus on see, mis talle professionaalset huvi pakub ning südamelähedane on. Koop on sel teemal kaitsnud ka kaks akadeemilist tööd - ühe Tallinna Tehnikaülikoolis ja teise Tartu Ülikoolis.

„Olen tegutsenud selles valdkonnas üle kümne aasta, enamuse ajast D2D OÜ-ga, mis minule teadaolevalt oli ainulaadne maailmas selle poolest, et konkureeris riikliku postiettevõttega, pakkudes täis nomenklatuuri postiteenuseid kogu riigi piires," meenutas ta.

Puid alla Reformierakonnale

Koop räägib, et D2D-ga käidi tutvumas ka välismaalt, sealhulgas käis külas Inglismaa postivaldkonna konkurentsiameti esindajad. Tänaseks ettevõtet enam ei ole. Selle viis pankrotti riigihange, mille korraldas üks ministeerium (jutt justiitsministeeriumist - toim). Saatuslik oli erinevus riigihanke eeldatud ja tegeliku mahu osas, mis oli loodetust kaks korda väiksem. Ta ei süüdista siiski ministeeriumit - see oli tema sõnul eksimus mitte pahatahtlikkus.

„Pahatahtlikkuse puudumise üle ei saa ma aga kurta Reformierakonna teatud huvigruppidest rääkides. Selle juurde käis riigiametite rakendamine D2D töö takistamiseks. Selgelt väljendatud ähvardused ametnike ja ministrite poolt. Ründav sõnavõtt ajakirjanduses peaministri poolt ja mis kõige olulisem - lõputu seadusandluse peenhäälestamine üsna konkreetselt D2D tegevuse lõpetamiseks."

Tema sõnul peenhäälestati postiturg 2010. aastaks täiesti suletuks.

D2D OÜ tegevus lõppes 2010. aastal, kuid Koopi sõnul oli peamine põhjus eelmainitud riigihange mitte poliitikute ja ametnike tegevus.

Reformierakond on ärierakond

See kõik on aga Koobi toonud poliitikasse. Ta soovib saavutada suuräri huvisid esindava võimu asendumise ettevõtjate huvisid toetava võimuga. Seda nii kohalikul kui ka riigi tasandil.

„Reformierakonna ega loodava suurärimeeste valimisliidu tegelike huvide hulka see tõenäoliselt ei kuulu. Mul on kuidagi suupärasem reformierakonda nimetada pigem ärierakonnaks kui ettevõtjate erakonnaks. See tundub sisulisem. Loodava valimisliidu kohta ei oska ju veel midagi öelda, võib vaid loogiliselt tuletada," ütles ta.

Koobil ei ole midagi suuräride vastu, kui selle huvides ei suretata välja tavalist ettevõtlust.

„Mõni suurettevõte võib isegi kujuneda riigi visiitkaardiks, kuid arengule ja inimeste heaolule otsustavaks kujuneb siiski laiapinnaline ja enamuses mitte nii väga suur ettevõtlus. Sooviksin esindada just selliste ettevõtjate huvisid."

Koop ja kinnisvaratehingud

2016. aasta jaanuaris kirjutas Eesti Ekspress suurtehingust, mis tehti kahe erakonna liikme vahel:

Tallinna volikogu ja IRLi eestseisuse liige Olle Koop (pildil) ostis mõni kuu tagasi oma vana sõbra, ettevõtja Mart Arraku (IRL) käest ligi miljoni euro eest tootmismaad Harjumaal Rae vallas.

Summa on suur ja tehing tähelepanuväärne, eriti kui arvestada, et maatüki ja seal asuvate hoonete ümber käib parajasti kibe kohtuvaidlus. Samal ajal kui Koop ostis Arraku firmalt Arsson Invest 975 000 euro eest maad, oli ühes tsiviilvaidluses sellesama Arssoni vastu üleval nõue - juhuslikult samuti ligi miljoni euro suurune. Skeptikust kõrvaltvaataja jaoks võib asi välja paista nii, et linnavolikogu liige aitas sõbral-parteikaaslasel nõuete vältimiseks kinnistu vanast firmast uude viia.

Äripäev kirjutas mõni aasta tagasi Koobist ja Arrakust seoses Kristjan-Thor Vähi varade kantimise kaasusega.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare