Vaher rääkis, et 2012. aastasse jäävad kaks tähelepanuväärset Riigikohtu üldkogu lahendit, mõlemaid iseloomustavad kolmetähelised lühendid ning mitmed riigikohtunike eriarvamused.

Riigikohtu VEB-i otsus oli robustne

„Kuulsin hiljuti üht raadio jutusaadet, kus ajakirjanikud kurtsid, et VEB fondi lahendist on väga raske aru saada ja selleks peab olema tippjurist. Nende ajakirjanike lohutuseks ja meie kõigi kurvastuseks peab tõdema, et ka tippjuristiks olemine ei pruugi aidata," kõneles Vaher.

"Ilmselt on see üks kohtupraktika vastuolulisemaid ja keerukamaid kaasusi ning ei loonud head tunnet osalenutele ega otsuse lugejatele. Pigem võiks öelda, et tegemist oli ülimalt pikaealise teema otste kokkutõmbamisega pisut robustsel moel, sest kooskõla varasema, jõustunud ringkonnakohtu lahendiga jäi vajaka," kritiseeris Vaher.

ESM-i otsusega kadus tükk Eesti iseseisvusest

Ta jätkas: "Teine, varasem, kuid riigi jaoks väga palju tähelepanuväärsem lahend, oli Riigikohtu üldkogu otsus ESM-iga liitumise kohta. Selle otsusega lahjendati põhiseaduslikke garantiisid, selle otsusega läks tükk riigi suveräänsust ja parlamendi pädevust Eestist välja. Loomulikult on mõistetav, et juristide seisukohad võivad teinekord jääda vastuoluliseks. Võtame selle teadmiseks, kuid hinges jäi veidi midagi kriipima."