Eestimaa ühest paigast teise vurab juba poolteist aastat üks hall pikap, mis toob inimesteni väga vajaliku tervishoiuteenuse.

Pikap kuulub osaühingule Hindpere Optika, see on noor perefirma, mis pakub silmakontrolli ning vajadusel prillide tellimise võimalust. Eriti tänuväärseks muudab maapiirkonna inimeste silmis perekond Hindpere äriidee see, et kaubik vajaliku aparatuuri ja prillinäidistega, saatjateks professionaalne optometrist ning müügiassistent, tuleb otse kodukohta. Ka kõige väiksemas kohas on õnnestunud ikka mõni vaba ruum leida, kus nägemise pärast mures inimesi vastu võtta.

Ettevõtte lõi Raplamaa naine Celia Hindpere pärast seda, kui kaotas koondamise tõttu töökoha. „Olen õppinud optometrist ja teinud seda tööd juba üle kümne aasta, mulle meeldib mu töö,” räägib ta. „Paraku lõpetas optikafirma, kus ma töötasin, oma tegevuse ja erialast tööd oli kodu lähedal võimatu leida.”

Celia tunnistab, et tegelikult mõlkus mõte oma ärist kuskil kuklas juba ammu. Ja muutus aina tungivamaks, sest ilma tööta on ju inimesel aega mõtiskleda ja oma võimalusi kaaluda.

Pärast koondamist võttis naine end töötuna töötukassas arvele ning arutas oma mõtteid sealse konsultandi ja karjäärinõustajaga. Ametnikud soovitasid Celiale ettevõtluskoolitust – võimalik, et siit kasvab välja hea äriplaan. Nii sõitiski naine kaks-kolm kuud väsimatult Tallinna vahet ega puudunud kunagi.

„Tahtsin väga koolitusele minna. Loengud olid huvitavad ja kasulikud, jäin juhendajatega väga rahule,” kiidab ta. „Sain sealt julgust juurde ja see pere jutt, et tee ise oma firma ja nii edasi, ei tundunud enam üldse niisama jutuna.”

Koolitus tipnes äriplaaniga: Celial oli mõte muretseda kaubik ja silmakontrolliks vajalik aparatuur ning luua n-ö optometrist ratastel tüüpi teenuse. On ju teada, kui raske on maapiirkondades inimestel arsti juurde või ükskõik millise vajaliku teenuseni jõuda.

Ratastel ärile antigi toetust

Töötukassa hindas tema äriplaani vettpidavaks ning eraldas osaühingu loomiseks ettevõttega alustamise toetuse. Osaühing sai nime Hindpere Optika. Abikaasa Erki tuli tööle müügispetsialistina – ilma tugeva abiliseta lihtsalt ei saa, kes siis raske aparatuuri sisse ja välja kannab, selgitab Celia. Müügiassistent tegeleb prillide tellimise küsimustega jms.

Töötukassa toetus kattis vaevalt poole kalli aparatuuri maksumusest, nii läksid käiku kõik pere säästud. Küsimusele, kas oma firma loomine kõhedaks ei teinud – ei tea ju kunagi, kuidas läheb –, vastab Celia, et kõhedaks teeb hoopis see, kui mitmendat kuud töötu olla.

„Mulle meeldib väga suhelda, need emotsioonid, mis kaasnevad sellega, kui tänulikud inimesed sind uuesti üles otsivad, kaardi saadavad – see on asendamatu,” ütleb Celia. Elukorraldus on veidi küll muutunud, tõdeb ta. Pere kolmest pojast kaks käivad veel koolis ja kui varem oldi harjutud, et ema on töölt tulles pere ja kodu päralt, siis oma firma asju tuleb ajada mõnikord hilisööni välja.

Ükski idee pole piisavalt hull

Aprilli teisel nädalal sai töötukassast ettevõtlusega alustamise toetust 15 inimest, tänavu märtsis 44 ja eelmisel aastal kokku 401 inimest. Seda on u 34% kõigist taotlejatest. Eitavas vastuses pole siiski süüdi idee, pigem ikka läbimõtlematus, kuidas seda teostada.

„Kogemus on näidanud, et ükski idee pole hull,” ütleb töötukassa ettevõtluse osakonna juhataja Indrek Kaiv. „On tõesti tuldud mõtetega, mis tunduvad esmapilgul kummalistena. Pärast aga minnakse oma toote või teenusega edasi Ajujahti või Mektorisse ja sellest saab midagi suurt.”

Kaiv meenutab enam kui kümne aasta tagust linnainimeste kanapuuride lugu, mis kohe toetust ei saanudki, kuid nüüdseks on puurimeistrid laienenud disainiettevõtteks.

Kui vaadata viie-kuue aasta tagust aega, nii 2011.–2012. aasta kanti, siis oli töötukassale ettevõtluse alustamise toetuse taotlejaid selgelt rohkem, ütleb Kaiv. See-eest on praegu taotlejate äriplaanid palju läbimõeldumad, nad teavad, mida nad tahavad, lisab ta.

Piirkondadest, kus enim luuakse toetuse toel ettevõtteid, hakkavad silma Saaremaa, Võrumaa ja ka Pärnumaa. „Ei, see pole seotud tööpuudusega,” lükkab Kaiv vastava oletuse ümber, „pigem on väiksemates kohates suurem kogukonna tugi. Alahinnata ei saa ka maakondlike arenduskeskuste rolli, kes igati toetavad ettevõtlusest huvitatuid.”

Tugi alustajale

  • Töötukassalt on võimalik töötul või ka end tööotsijana kirja pannud vanaduspensionäril taotleda ettevõtlusega alustamise toetust, praegu on see 4474 eurot.
  • Eelduseks on kas ettevõtluskoolituse läbimine töötuna või siis kutse- või kõrghariduse olemasolu majanduse alal. Sobib ka see, kui taotlejal on ettevõtluskogemus, kuid tal ei tohi olla toimivat firmat.
  • Toetuse saaja peab kuue kuu jooksul alates toetuse ülekandmisest looma uue äriühingu või registreerima end füüsilisest isikust ettevõtjana ja alustama äriplaanis kavandatud tegevustega. Kusjuures kavandatud majandustegevus ei tohi lõppeda enne ühe aasta möödumist toetuse ülekandmise päevast arvates.
  • Töötukassa hüvitab ettevõtluse alustamise toetuse saajatele vajadusel ettevõtte tegevusvaldkonnaga seotud mentorluse, individuaalse nõustamise ja koolituse kulu. Hüvitamist on võimalik taotleda kahe aasta jooksul alates toetuse ülekandmisest.
  • 2014. aastal valminud toetuse mõjuanalüüs tõi välja, et sel moel aastatel 2009–2012 alustanud ettevõtjatele valmistas enim muret äritegevuseks vajalike ressursside nappus või ebasobivus ja kliendibaasi loomine, mis tegelikult on kõigi alustajate mured.

Allikas: töötukassa