Kui eelmisel aastal toetas investeeringuid 67% vastanutest, siis jaanuari seisuga 50%, selgus Eesti Energia tellimusel valminud TNS Emori uuringust, vahendas ERRi uudisteportaal.

Samuti on vähenenud teadlikkus Eesti Energia investeeringutest. Kui möödunud aastal oli neist kuulnud 52% küsitletutest, siis nüüd 46%.

Informeeritud vastajaist toetas aga põlevkivijaamadesse investeerimist koguni 76%.

Eesti Energia on põlevkivijaamade kaasajastamiseks teinud mitmeid olulisi investeeringuid.

Näiteks investeerisid Narva elektrijaamad suitsugaaside väävliheitmetest puhastamisse ligi 110 miljonit eurot.

Eelmisel aastal jõustunud piirang vähendas lubatud väävliemissiooni üle kahe korra - 60 000 tonnilt aastas 25 000 tonnini.

Tänu uutele seadmetele vähenesid Narva elektrijaamade vääveldioksiidi heitmed välisõhku ligi kolm korda.

Samuti valmivad tänavu lubja doseerimise süsteemid, mis aitavad saavutada nõutud suitsugaaside puhastustase sõltumata põletatava põlevkivi kvaliteedist.

Aastaks 2016 paigaldatakse neljale Eesti elektrijaama energiaplokile ka lämmastikuheitmete vähendamise seadmed. See võimaldab alandada heitmeid kuni kaks korda.

Jaanuaris valminud TNS Emori uuringus osales juhuvalikuga 1100 inimest vanuses 15-74 aastat.