Tohtrid hädas hooaja esimeste tööstressajatega
Kui inimene tuleb juba septembrikuus arsti juurde jutuga, et väsimus on kallal ja ei jaksa enam tööd teha, otsivad tohtrid põhjust ületöötamisest, räägib perearst Anneli Kalle. 99 protsenti tema patsientidest tunnistab, et töö kõrvalt suurt enda jaoks aega ei jää.
“Päris palju tuleb neid vastuvõtule, kes on üle töötanud,” ütleb Kalle. “Tavaliselt töötavad sellised inimesed kahes kohas või käivad pärast tööpäeva või nädalalõputi ülikoolis. Kui noorematel inimestel on ka mingi liikumisharrastus, siis vanematel inimestel ei jää pere kõrvalt isegi kolme tundi nädalas enda jaoks vaba aega. Elatakse lootuses, et mõne aasta pärast olukord muutub.”
Asi kinni eluviisis
Kalle sõnul on kõige tüüpilisemaks tööstressi näitajaks see, et inimene ei parane enam viirushaigustest. Kui terve inimene paraneb nii kümne päevaga, siis ületöötanu jõuab arsti juurde näiteks siis, kui kuu aega on kurk valutanud või väike köha vaevanud.
Kalle räägib, et akude laadimist ei tule mitte siis alustada, kui juba haigeks jäädakse, vaid seda peab tegema kogu aeg. See tähendab, et tuleb teha trenni, normaalselt magada ja süüa. “Viiruseid lendab ringi palju ja kui inimese organism nõrgeneb, kasutavad need kohe juhust.”
Perearst tunnistab, et on inimesi, kes ütlevad: koormuse vähendamine ei tule kõne allagi. Siis soovitab doktor prioriteedid paika panna. “Ega keegi teine ei saa seda olukorda lahendada.” Viimasel ajal kurdab tohtrile ülepinget rohkem mehi kui naisi.
Pidage piiri
“Midagi on inimeste elus ja valikutes ikka valesti, kui juba praegu tööstressi kurdetakse,” ütleb psühholoog Anneli Salk. “Nii paari kuu pärast – jõulude paiku – oleks normaalne esimene kord tööstressi tunda, see on kuidagi loomulikum.” Salk pakub, et äkki “kiirustaja” inimene suhtub oma töösse liiga tõsiselt.
“Mida siis teha? Hingake sisse ja välja ja tegelege peale tööd täiesti muu asjaga, muidu läheb rutiiniks kätte. Ametnik ei pea olema vabal ajal ametnik,” soovitab psühholoog.
Stress röövib tööpäevi
Suurbritannias hinnatakse stressist põhjustatud aastaseks haiguspäevade arvuks ligi 6,5 miljonit. BBC andmetel kannatab selles riigis ligi pool miljonit inimest tööst tingitud stressi all. Peaaegu 150 000 inimest neist on aga võtnud endale stressi tõttu ligi kuu aega haiguspuhkust.
Kõige enam kannatavad tööst tingitud stressi käes 35–44-aastased inimesed, eriti siis, kui nad on ühel ja samal töökohal töötanud pikemat aega. Ettevõtete töötajatel on rohkem stressi kui ise endale tööd pakkuvatel inimestel. Uurijate hinnangul tekitatakse riigile aastas 370 miljoni naela eest kulusid. Meeste ja naiste stressitaseme vahel erinevusi ei ole. EPL
Saan endaga hakkama
Ann (30, sotsioloog): Mis minus tekitab tööstressi: ebaselged ja ebareaalsed tööülesanded – algaja töötaja jaoks on see väga suur probleem – ja pinged töökollektiivis. Õnneks ei ole mina nende viimastega eriti kokku puutunud, aga olen kuulnud igasugu hulle lugusid. Tööandjad võiksid edastada töötajatele rohkem positiivset tagasisidet. Seda on palju uuritud, et rõõmus töötaja teeb palju rohkem kui kurb, närviline ja väsinud töötaja.
Andres (29, riigiametnik): Kui on pingeline aeg, hakkan metoodiliselt elama: korralik toit, füüsiline liigutamine, une täismagamine, metoodiline lähenemine tööülesannetele, tööülesannete jaotamine nädalavahetusele. Tööstressi ei nimeta ma tööstressiks ega ülepingeks, vaid pigem keskendun ülesannete sooritamisele samm-sammult. Ületööst tingitud peavalusid eriti ka ei tunne.
Martina (31, kohaliku omavalitsuse töötaja): Olen õnnelik inimene, kes pole peaaegu kunagi kogenud tööstressi. Põhjuseks on see, et töö meeldib ja kolleegidega on alati väga vedanud. Nad tulevad kohe appi, kui ei jõua ära teha või ei oska.
Pingelisi perioode muidugi tuleb ette. Siis on esinenud üleväsimust ja pingepeavalusid, silmade valutamist, õlavöötme pingeid ja valusid, kuid see aeg pole kestnud kunagi üle kahe nädala.
Pingest aitab välja sõpradega suhtlemine ja enda tühjaksrääkimine, väljamagamine ja vedelemine, mööda Eestit ringisõitmine, jalutamine värskes õhus.
Kui tuleb palju arvuti taga istuda, joon ülemäära palju kokat. See tõstab toonust ja hoiab pea selge. Vahel joon õhtul klaasikese veini või õlut ka. Stressi tekitavad mõttetud ja pealesurutud komandeeringud. Enamik nendest saaks meili teel ära ajada.
