Kuid järgmise aasta 1. maist tuleb seda teha isegi siis, kui tegemist on korduvkasutamiseks mõeldud ja püsivalt märgistatud, kuid ilma etiketita klaaspudelis joogiga.

Täpne toitainetesisaldus peab olema ka väikeste kujude ja suveniiride ilupakenditel. Enne 2006. aasta 2. maid märgistatud või turule toodud toitu võib müüa kuni kauba lõppemiseni.

Märgistus paigas

Tegelikult on nimekiri allergiaohtlike toidu koostisosade kohta olemas juba jaanuarist. Samuti on sätestatud, kuidas vastavaid aineid pakendil märgistada. Kuna Euroopa toiduohutuse amet leidis, et nimekirjas märgitud koostisosadest mõned siiski allergiat ei põhjusta, ei pea käitleja märkima pakendile mõningaid kalast, munast, sojaubadest, piimast, pähklitest, sellerist, sinepist ja teraviljadest valmistatud aineid. Näiteks veini ja siidri tegemisel selitusainena kasutatav ning munast valmistatud albumiin või piimast saadud vadak ei tohiks allergiat tekitada.

Samas muutub teave allergiaohtlike koostisosade kohta täpsemaks, sest pakendile ei märgita lihtsalt toote koostisosad, vaid ka nendest saadud lisa-, lõhna- ja maitseained.

Eesti allergialiidu juhataja Maie Jürisson ütles, et vastav kohustus on igati teretulnud. “Vajadus sellise teabe järele on suur, sest inimene peab teadma, mida ta sööb,” märkis Jürisson.

Söödava ja joodava sisaldus on eriti tähtis väikelaste vanematele, kuna toiduallergia kimbutab eriti kuni kolmeaastaseid lapsi. Jürisson sõnas, et 6–8 protsendil väikelastest on toiduallergia. Toidutalumatuse lisamisel võib neid olla ligi viiendik. Eestis ei ole vist lasteaeda või algkooli, kus ei leiduks allergiat põdevat last.

Praegu koolis käiva Birgiti allergia lõi välja juba imikueas. Ema Kerli ohkab, kui tütre haigusest juttu tuleb, sest lisaks toiduallergiale on vaja toime tulla ka teiste allergialiikidega. Haigus on õpetanud nii ema kui ka tütart poes hoolikalt toidupakendil olevat teavet uurima. “Täpsem info selle kohta, mida toit sisaldab, kergendab allergiahaigete elu,” märkis Kerli.

Iga neljas eestlane hädas allergiaga

•• Allergeenina võivad toimida toiduainetes sisalduvad konservandid, näiteks bensoehape, naatriumbensoaat, metabisulfit, atsetüülsalitsüülhape, kollane toiduvärv (tartrasiin) ja muud lisandid. Piimas toimivad allergeenidena antibiootikumide ja pesuainete jäägid, juurviljades väetiste ja mürkainete komponendid.

••Allergialiidu tellimusel valminud uuringu põhjal on 27 protsenti eestlastest hädas allergiaga.

•• Toiduallergia peamisteks märkideks on seedehäired: iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, kõhuvalu ja kõhupuhitus. Sageli põhjustab toiduallergia ka nahalööbeid või nohu, astmahoogusid, migreeni, kõri- ja näoturset ning rasketel juhtudel šokiseisundit.

••Määrusega kehtestatakse, et allergiaohtlikele koostisosadele viitamine on kohustuslik toidu müügipakendil, mille suurima külje pindala on alla 10 cm2.