Toidutööstust mõjutasid lõppeval aastal kõige enam seakatk ja Venemaa embargo

 (11)
Sirje Potisepp.
Sirje Potisepp.Foto: Karli Saul

Eesti toiduliidu juhataja Sirje Potisepa sõnul jääb möödunud aasta Eesti toidutööstusele meelde peamiselt kahel põhjusel: seakatk ja Venemaa embargo.

„Mina ei mäleta nii hullu perioodi kui terve see aasta ja eriti see sügis . Tõesti kõikvõimalikud teemad, mis on seotud toidutööstusega on ühele ajale kokku langenud – alates seakatkust ja Venemaa embargost ning lõpetades kõikvõimaliku seadusandlusega,“ kommenteeris Potisepp aastat kokkuvõtval üritusel.

Toiduainetööstus koos joogitööstusega toodab ligi 16% kogu Eesti töötleva tööstuse toodangust ning annab ka olulise panuse üldisesse tööhõivesse – toidutööstustes töötab üle 14% töötlevas tööstuses hõivatutest.

Toiduainetööstuse müügitulu oli 2014. aastal 1,85 miljardit eurot ehk 4,8% rohkem kui eelmisel aastal ning Potisepa hinnangul on sarnast käivet oodata ka tänavu.

Potisepp tõi ka välja, et toiduainetööstus annab ligi 10 protsenti kogu riigi ekspordist – eelmisel aastal näiteks ligi 590 miljonit. Potisepa sõnul on ekspordi osakaal toiduainetööstus aasta-aastalt tõusnud – kui viis aastat tagasi oli see näitaja 30 protsenti, siis eelmisel aastal ligi 35 protsenti.

Arvestades toiduainete omapära ning piiranguid, mida seab näiteks realiseerimisaeg, on peamisteks eksporditurgudeks jätkuvalt lähiriigid. „Vaatama sellele, et näiteks Soomes on majanduses tagasiminek, siis toiduainete eksport sinna on pisut isegi tõusnud. Ilmselt on põhjuseks hinna ja kvaliteedi hea suhe,“ lisas Potisepp.

Samas on ka on lisandud mitmeid uusi turge, eriti Aafrikast ja Aasiast. "Uusi turge otsima on eelkõige sundinud Venemaa embargo ning neid ei ole kerge leida. See võtab aega, aga elu näitab, et see on võimalik,“ leidis Potisepp. „Edulugusid on palju ja natukene läheb veel ettevõtetel aega, aga siis tegelikult on ka Venemaa osakaal kaetud.“

Investeeringute osas oli Potisepp aga murelik, kuna nende maht on langenud. Üheks võimalikuks põhjuseks peab ta seda, et mitmed toetusmeetmed ei ole avanenud ja ettevõtted on ooteseisunud.

Peamiselt tehakse Eesti toiduainetööstuses investeeringud masinatesse ja seadmetesse ning ka tulevikus oleks vaja enamik investeeringuid vaja teha just masinaparki.

Toiduliit on teinud oma liikmete hulgas küsitluse, kus ettevõtted hindasid esmaseks aastaseks vajaduseks investeeringute järele 65 miljonit eurot.

Skeptikutele, kes ei usu toiduainete hinnalangust on Potisepal selge vastus. "Neljaeurone viilutatud juustu kilohind on? Kolmeeurone värske sealiha kilohind? Need on põhimõtteliselt kampaaniahinnad."

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare