Tõnis Arro: oleme nõus müüma kõiki osalusi
••Mis seisus on Arengufond praegu, viis aastat pärast asutamist?
Väga heas seisus. Fond on edukalt investeerinud kaheksa miljonit eurot, praeguseks on portfelli väärtus õiglase hinnangu järgi 9,9 miljonit. Asutatud on investeeringutega tegelev tütarettevõte SmartCap, mis sai suvel finantsinspektsiooni litsentsi fondivalitsejana tegutsemiseks ja on juba alustanud investeerimist.
••Möödunud nädalal riigikogule tehtud esitlusest jäi kõlama murelik toon, et meil on liiga vähe ettevõtjaid. Mis selles siis halba on, et noor tahab pigem saada hea palga peale, kui et rabeleda oma firmaga, tihti ka kõrbemisohuga võideldes?
Halb on see, kui riigil ei ole raha ja inimestel ei ole tööd. Mõlemaks on aga vaja ettevõtteid ja ettevõtete tekkeks on vaja ettevõtjaid. Meie tahame, et tekiks kõrget lisandväärtust loovaid ja suure kasvupotentsiaaliga ettevõtteid.Niisugused on meie portfelliettevõtted, näiteks Cleveron, GrabCad, NowInnovations. Aga kui selliseid ettevõtteid piisavalt ei teki, siis ei saa me loota ka heaolu arvestatavale kasvule.
Ma ei väida, et kõik inimesed peaksid saama ettevõtjaks, aga täna on sellise sooviga inimesi lihtsalt liiga vähe. Tööandjaks olemine peaks olema noore inimese jaoks tõsist kaalumist vääriv alternatiiv palgatöökarjäärile. Palgatöötaja ei saa kunagi rikkaks, aga ettevõtja pole mitte ainult jõukam, vaid ta ka elab kauem, elu on vabam ja õnnelikum kui palgatöötajal. Seda tuleks tulevikuvalikuid tehes teadvustada!
Ja samal ajal kiidetakse ju meie hea ettevõtluskeskkonda, aga ikka on Eesti inimesed poole vähem ettevõtlikud kui inimesed EL-is keskmiselt.
Lühidalt võib öelda, et peamised tõkked on inimeste peades. Peamise põhjusena tõstaksin esile erinevad hirmud, millest suurim on usutavasti hirm läbikukkumise ees, seesama „kõrbemisoht”, mida enne mainisite. Meil ei suhtuta ebaõnnestunud ettevõtjasse kuigi hästi, peetakse kaotajaks. Eraldi teema on veel ettevõtluse ja ettevõtjate maine, mis paraku ei ole minu hinnangul Eesti kuigi kõrge.
••Millistesse firmadesse olete investeerimas, milliseid maha müümas?
Oleme hoidnud põhimõtet, et me oma alles plaanis olevaid investeeringuid kuidagi avalikult ei kommenteeri.
Müüma oleme nõus kõiki praeguseid osalusi, me ei investeeri selleks, et jääda omanikutulu teenima. Me oleme alati vähemusosanikud ja alati piiratud ajaks. Samas ei investeeri me kunagi üksi, vaid alati mõne erainvestoriga võrdsetel alustel – see annab mõlemale poolele kindlust, et ettevõtmises on olemas arvestatav perspektiiv. Kui mõne osaluse müüme, vabaneb meil ressurss uute projektide jaoks.
••Ütlesite oma kõnes riigikogule veel, et teie „põhiline probleem on, et me ei tea, palju meil raha on”. Mida see tähendab?
Rahastamisteema juures on tõesti keskne probleem see, et tegevuskulude finantseerimine ei ole pikaks ajaks tagatud, meil puudub nii-öelda oma rida riigieelarves, millest lähtudes võiksime teha pikaajalisi plaane. Arengufond on teatavasti riigikogu asutatud, oma seaduse alusel tegutsev avalik-õiguslik organisatsioon, samamoodi nagu näiteks rahvusringhääling või ülikoolid. Selles samas seaduses on öeldud, et meie tegevuskulud kaetakse riigieelarvest.
Seetõttu tundub mulle ääretult ebamõistlikuna olukord, kus igal aastal kulutavad inimesed hulganisti tööaega arutamaks ja tõestamaks, et meil ikka tõesti on tegevuseks raha vaja. Suurusjärgu võrra ju meie rahavajadus aastast aastasse ei muutu ja lõpuks me vajalikud vahendid ka saame, aga loodan, et tegevuskulude finantseerimiseks leitakse tulevikus mingi mõistlikum viis.
••Äsja USA börsifirmale Xlinix müüdud Modesat Communicationsit olete nimetanud Arengufondi edukaimaks projektiks. Kas selliseid edukaid projekte on lähiajal veel oodata?
Riskikapitaliäris, kus tegutseme, on raske anda mingeidki lubadusi tuleviku osas. On üldlevinud käibeütlus, et kümnest riskikapitali investeeringust läheb üheksa aia taha. Kui erainvestor otsib ühel hetkel just kõige kasumlikumat väljumist, siis meie jaoks on olulised ka teised näitajad. Arenev ettevõte peaks jääma kasvõi osaliselt Eestisse, andma siinsetele inimestele tööd ja maksma väärt palka. Modesati puhul on ka need eeldused täidetud.
••Kui suureks hindate palgakasvu järgmisel aastal? Kas selle mootoriks on era- või riigisektor?
Usun, et mõõdukas kasv tuleb. Avaliku sektori palgatõusu osas peaks meil selgus olema juba riigieelarve kinnitamise lõpuks, erasektoris nii selget plaanimajandust ei ole. Aga selge on see, et sellised protsessid käivad pigem käsikäes ja ühte selget vedurit ei saa esile tuua.
••Üle ega ümber ei saa ka Arengufondi ümbritsevatest tumedatest pilvedest, mis tekkisid uute ruumide rentimisel. Olete varem mitmel puhul viidanud, et Arengufondi eelmise juhi käe all on tehtud ebaratsionaalseid ja üle jõu käivaid otsuseid, millega on üksjagu palju raha tuulde lastud. Kas olete nüüd saanud kõik paberid läbi analüüsida ja selgus majas, kui palju on Arengufondil tegelikult raha?
Oleks vale arvata, et eelmine juht kulutas ära mingit „võõra” raha. Raha uutesse ruumidesse investeerimiseks oli Arengufondi eelarves olemas. Lihtsalt selle raha eest oleks Arengufond saanud teha ka midagi muud – mõne täiendava seireprojekti näiteks.
Tõsi, kontoriga seotud püsikulud on meie jaoks liiga suured ja me oleme otsustanud neid kulusid esimesel võimalusel vähendada. Oleme rendilepingu üles öelnud ja kolime kevadel ära.
