Tõnisson plaanib elektri hinna tõusu vähendada
«Olukord on kardinaalselt muutunud - lepingut NRG-ga enam ei ole, nagu pole ka neile lubatud 12-protsendilist kapitali tootluse nõuet. Usun, et kavandatavat elektrienergia hinna tõusu saab vähendada ning seetõttu on ka vastav punkt uues koalitsioonilepingus sees,» kommenteeris Tõnisson.
Energiaturu inspektsiooni peadirektori asetäitja Margus Kasepalu sõnul on esimese aprilli hinnatõusu juures arvestatud Narva elektrijaamade 7,5protsendilise kapitali tootlusega ehk 320 miljoni kroonise aastakasumiga.
Tõnissoni sõnul ei peaks riik elektri hinna tõusult teenima ehk erilist omakapitali tootlust taga ajama. "Riigile peaks olema kasulikum müüa odavat elektrit. Kui odavat, on juba iseküsimus, sest elektrijaamad vajavad renoveerimist ja see on arvutamise küsimus ning seetõttu ei saa ma öelda, kui mitu senti see alanemine võib tulla," rääkis Tõnisson.
1. aprilliks määratud rohkem ligi 22protsendilise elektrienergia hinnatõusu vähendamine võib osutuda reaalseks, on öelnud ka Eesti Energia nõukogu esimees Jüri Käo. Eesti Energia vaatab Käo sõnul märtsiks läbi elektrienergia hinnaarvutused, sest ettevõtte finantstingimused muutusid pärast elektrijaamade erastamise luhtumist.
Elektri hinnatõus võiks väheneda poole võrra ning ulatuda maksimaalselt 12 protsendini, sest põlevkivi on viimase aasta jooksul tuntavalt odavnenud, ütles Eesti Põlevkivi peadirektor Mati Jostov.
Eesti Põlevkivi alandab tänavu 1. aprillist Narva Elektrijaamadele müüdava põlevkivi hinda koos transpordikuludega 131 kroonini tonn, mis on ligi 15 protsenti odavam mullu suvel kehtinud 154kroonisest maksumusest. Hinna langetamine on võimalik tänu põlevkiviraudtee kasutuselevõtmisele mullu augustis, sest Eesti Raudtee veoteenus maksab rohkem.
Eesti Energia finantsdirektori Sandor Liive sõnul ei tohiks elektrienergia hinna tõusu kärpimisega kiirustada, sest elektrisüsteemis on raha pigem vähe kui palju. "Arvan, et esimese aprilli hinnatõusu vähendamine ei oleks otstarbekas," lisas Liive.
