Järgmise aasta eelarve osas prognoosib konjunktuuriinstituut, et Lätiga aina suureneva piirikaubanduse tõttu jääb eelarvesse laekumata 80 miljonit eurot vähem kui ennustab rahandusministeerium. Sellega seoses möönis rahandusminister Toomas Tõniste riigikogu kõnepuldis täna, et sel aastal jääb piirikaubanduse tõttu laekumata 34 miljonit eurot ning praeguseks on selge, et numbrid jäävad maha ka suveprognoosis lubatust.

Reformierakondlane Keit Pentus-Rosimannus küsis Tõnistelt, kas teda ettevõtjana ja nüüd rahanduspoliitika eest vastutajana ei tee maksumuudatused ja lisanduvad maksud murelikuks.

Tõniste tunnistas, et ta ei tea, miks aktsiise tõstetakse. "Ettevõtjana olen ma selle koha pealt murelik, et kui lihtsalt siin saalis tehakse maksuotsuseid, mis mõjutavad meie ettevõtluskeskkonda. Kui vaid aktsiisi tõstmise, lisaks ennaktempos tõstmise puhul oleks tol hetkel siin keegi mul abiks olnud ja öelnud, miks me neid tõstame. Aga nii on ta läinud ja täna jälgime," nentis Tõniste heatujuliselt.

Järgmise aasta kohta korrutas Tõniste, et rahandusministeerium jälgib hoolikalt laekumisi ja kui nähakse, et sellest ikkagi tulu ei tule, peab valitsus midagi otsustama. "Minu jaoks ei ole see mõistlik lähenemine, et aktsiise aina tõsta. Aga need otsused on tehtud siinsamas riigikogus. Ei ole õige suund, et tõsta aktsiisi ja siis lootma jääda, et naabrid seda ka teevad. Ja kui nad seda ei tee, siis on nad on justkui pahad," rääkis Tõniste.

Reformierakondlane Valdo Randpere küsis, et kus on valitsuse nö valupiir. "Kui palju raha peab eelarvest kaduma, et aktsiisitõusud ära jätta või neid langetama hakata?"

Tõniste vastas selle peale - opositsioonipoliitikutele lausa üllatava otsekohesusega -, et piirile ollakse väga lähedal. "Oleme piirile väga lähedal kui see piir pole juba käes. 2018. aasta eelarves nähakse positiivset mõju aktsiisitõusul 58 miljonit eurot. Aga näeme juba praegu olukorda, kus prognoosid ei täitu ja kui see jätkub, peame valitsuses midagi otsustama."