Kõige kõrgem on vabade töökohtade määr Saksamaal ja Norras, samas Lätis ja Leedus on see võrdlemisi madal.

Riikide võrdluses otsustasime vaadat just vabade töökohtade määra, sest riikide rahvaarv ja sellest tulenevalt ka tööturg on erinev ning ainult vabade ametikohtade arv ei paku mõistlikku võrdlust.

Vabade ametikohtade määr näitab aga vabade ametikohtade osatähtsus ametikohtade koguarvus ehk hõivatud ja vabad ametikohad kokku ning peaks seega peaks andma tegelikust olukorrast parema pildi.

Küsimusele kas vabade töökohtade arv on hea või halb ei ole võimalik ühest vastust anda. Eesti töötukassa analüüsiosakonna juhataja Anne Lauringson selgitas Ärilehele, et kui vabade ametikohtade määr kasvab ja see toob kaasa töötuse vähenemise, siis on see iseenesest positiivne ilming, sest tähendab seda, et tööturu olukord ja majanduse olukord üldisemalt paranevad.

Kui aga vabade ametikohtade määr on kõrge ja ka töötuse määr on samal ajal kõrge, siis võib see viidata kõrgele struktuursele tööpuudusele, mis ei ole tööturul positiivne nähtus. See tähendab, et tööandjate vajadused ja vaba tööjõud ei vasta üksteisele - näiteks oskuste või geograafiline mittevastavus.
Tegemist on eelmise aasta lõpu andmetega. Nende riikide kohta, mis tabelis ei kajastu Eurostati andmebaasis andmed puudusid.