Tööandja kohustus on töötaja registrisse kanda

Juba kolm aastat näeb seadus ette, et töötamise registris tuleb kirja panna kõigi füüsiliste isikute töötamised, mille puhul tekib Eestis maksukohustus, kirjutab Eesti Päevalehe erileht Oma äri.

Kohustus töötaja registreerimiseks on kõigil tööd võimaldavatel füüsilistel ja juriidilistel isikutel ehk siis tööandjatel. Seda olenemata lepingu vormist ja ajalisest kestvusest. Tööandja on Eestis või ka mujal elav juriidiline isik, Eesti riigiasutus või kohaliku omavalitsusüksuse asutus, füüsiline isik või FIE, kes sõlmib töötamise aluseks oleva kokkuleppe või nimetab töötaja ametikohale.

Registrisse tööle asudes

Kui töötaja täidab tööülesandeid välisriigis ja Eestis maksukohustust ei teki, ei pea teda registris registreerima. Erandina tuleb sinna kanda tasuta töötamine äriühingus ja FIE juures. Tööandja peab oma töötaja registreerima töötamise registris e-maksuametis/e-tollis hiljemalt inimese tööle asumise hetkest ehk vahetult enne töö alustamist.

Registrisse kantakse nii töösuhte alustamine kui ka peatamine ja lõpetamine. Töötamise peatumise või lõpetamise kirja panemiseks on tööandjal aega kümme päeva.

Sisalduvad andmed on aluseks töötamisega kaasnevate sotsiaalsete tagatiste (ravikindlustus, pension, töötuskindlustushüvitis jne) tuvastamisel eriseadusega ette nähtud juhtudel ja töötamisega seotud kohustuste täitmise kontrollimisel. Andmeid kasutavad haigekassa, töötukassa, sotsiaalkindlustusamet, politsei- ja piirivalveamet, maksu- ja tolliamet ning töötaja ise.

Karistuseks rahatrahv

Karistuse maksuhalduri juures registreerimata jätmise eest saab määrata maksukorralduse seaduse § 154 järgi, mis näeb ette rahatrahvi (juriidilisele isikule kuni 3200 eurot). Lisaks sellele on sunniraha rakendamise võimalus, kuid see eeldab eelneva hoiatuse tegemist (nt tuvastatakse, et TSD järgi on keegi veel palgatud, kuid registrist see ei nähtu ja seetõttu kohustatakse andmed esitama).

Kuidas korrektselt kandeid teha?

1. Registrisse tuleb kanda kõik füüsilised isikud, kes töötavad töölepingu alusel või osutavad teenust muu võlaõigusliku lepingu alusel (nt käsundus-, töövõtu-, agendileping vms).
2. Töölepingu korral tuleb töötamise alustamine registreerida hiljemalt töötaja tööle asumise hetkeks. Võlaõiguslike lepingute korral on töötamise alustamiseks lepingu jõustumise kuupäev. Üldjuhul on see lepingu allkirjastamise kuupäev. Kui see toimub hiljem, on tegemist rikkumisega!
3. Registris peab olema märgitud töötamise alustamine, peatumine, lõpetamine ja töötamise liik.
4. Tee endale automaatne teavitamine andmete muudatuste kohta registris. Usalda, aga kontrolli, sest kande kustutamise või muutmise korral teavitust ei tule.
5. Lepingu lõppemise korral on oluline õige lõpetamise alus ja kuupäev.
6. Kui kanne lepingu lõppemise kohta on puudu või vale, siis esimesena pöördu selle muutmiseks töötamist võimaldanud isiku ehk tööandja, käsundiandja või tellija poole.
7. Kui töötamist võimaldanud isik ei ole nõus parandust tegema, st keeldub kande tegemisest või ei ole temaga enam võimalik kontakti saada, on töötajal võimalik pöörduda töövaidluskomisjoni poole või kohtusse. Selleks on aega neli kuud töösuhte lõpetamisest arvates.
8. Andmed töötamise registris on kindlustus sotsiaalsetele tagatistele ja õigel ajal pensionile minekule.

Allikas: tööinspektsioon