"Eesti tööandjate keskliit on seisukohal, et põhjendatud kahtlus on suurel määral maksuhalduri subjektiivne hinnang, kuidas ta tõlgendab olemasolevat teavet ning edastab selle sisu pädevale isikule, kes otsustab ennetustegevuse vajalikkuse." Nii leiab keskliit, et maksuõigusrikkujate vastutusele võtmiseks on maksu-ja tolliametile sätestatud juba piisavalt õigusi.

Seadusemuudatus, mis lubaks kliendi nõusolekuta küsida telekomidelt klientide andmeid, toob keskliidu arvates kaasa üldise vastuseisu maksuameti tegevusele.

"Samas probleemi see ei lahenda - lepingud registreeritakse lihtsalt ümber äriühingu nimele. Sama kehtib ka juhtumite puhul, kus äriühing nimele on vormistatud mitu sidelepingut, kuid töötajaid registreerituid ei ole. Leiame ei kavandatud muudatus ei ole proportsionaalne arvestades seatud eesmärki ning sellega kaasnevat riivet eraisikute privaatsusõigusele."

Maksukorralduse seaduse (MKS) eelnõu eesmärk on laiendada maksuametnike õigusi. Kui rahandusministeerium ütleb, et eelnõuga ainult täpsustatakse maksuameti volitusi, mis ei too kaasa sisulisi muudatusi, siis mitmele, kui mitte öelda kõigile ettevõtlusorganisatsioonidele on jäänud asjast hoopis teistsugune mulje. Näiteks käsib seaduseelnõu täpsustus 1. jaanuarist 2016 hakata Eesti telekomidel väljastama maksuametile oma klientide andmeid, seda ka kliendi nõusolekuta. Ka vallasasjade (nt firmaauto) vaatluse sätteid täpsustatakse nii, et maksuhalduril oleks õigus vaadelda vallasasja, mis on samal ajal maksukohuslase valduses, kuid asub vaatluse ajal väljaspool majandustegevuse asukohta. Ja teha seda ilma maksumaksja nõusolekuta.

Maksuameti peadirektor ütles selle peale, et kõige suuremat problemaatikat tekitav muudatus vallasasjade vaatluse kohta ongi praegu eelnõus kajastatud viisil, mis tekitab ühiskonnas oodatult ärevust. "Eelnõu koostamise käigus oli meil mõtteid, kuidas seda ärevust vältida. Kuna eelnõu on saadetud meile kooskõlastamiseks, siis esitame oma ettepanekud uuesti ministeeriumile."