Tööandjad keelduvad osalemast siseministeeriumi sisserände töörühmas: see on mõttetu spetsialistide aja raiskamine

 (116)

Andres Anvelt
Andres AnveltFoto: Ilmar Saabas

Eesti tööandjate keskliit, Eesti Kaubandus-tööstuskoda ning Teenusmajanduskoda keelduvad osalemast siseminister Andres Anvelti kokku kutsutud sisserände töörühmas. Ettevõtjad usuvad, et kuivõrd nende varasemaid ettepanekuid töörände lihtsustamsieks pole arvestatud, pole nüüd enam mõtet kohale minna.

Ettevõtjate liidud usuvad, et rühma töö on pelgalt näiline, tõelist indu muresid lahendada valitsusel ei ole. Sestap ei soovi nad ka ürituses kaasa lüüa, lubades siiski, et kui peaksid märkama valitsuse töötahte tõusu, on nad valmis ümber mõtlema. Oma seisukohtade selgitamiseks saatsid liidud siseminister Anveltile ja peaminister Jüri Ratasele pika ja hariva kirja, kus juhivad tähelepanu oma varasematele ettepanekutele töörände mõistlikumaks reguleerimiseks, mida pole seni sugugi arvesse võetud. Delfi avaldab kirja täismahus.

Austatud minister Anvelt, Allakirjutanud Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ning Teenusmajanduskoda on arutanud sisserände problemaatikat ja osalemist Teie kokku kutsutud töörühmas ja teatame Teile järgmist:

Loe veel

1. 2001. aastast IMD maailma riikide konkurentsivõime analüüs: Eesti majandusarengu suurim pidur on spetsialistide puudus;
2. Suutmatus probleemile lahendust leida pärsib Eesti ettevõtete arengut ja innovatsioonivõimekust;
3. Kõik kolm ettevõtlusorganisatsiooni osalesid 2017. aastal Siseministeeriumi sisserände spetsialistide töörühma töös ja andsid koos paljude teiste osapooltega oma panuse probleemile leevenduse otsimisel;
4. Töörühm esitas valitsusele ettepanekud spetsialistide lühiajalise töörände reguleerimiseks, mis koosnes viiest piirangute leevenduse meetmest. Tegemist oli keerukate kompromissidega lahenduste otsimisel ja leidmisel.
5. Valitsus otsustas 8. veebruari 2018 arvestada neist ettepanekutest ühte täies mahus ja ühte minimaalsel võimalikul määral ning lisas ühe lisapiirangu. Täna on need muudatused parlamendis otsustamisel.
6. 12. aprillil teatas siseminister: „Need seadusemuudatused põhinevad mullu kokku kutsutud sisserände regulatsiooni töörühma ettepanekutel. Veidi suurenenud koosseisuga sisserände regulatsiooni töörühm jätkab oma tööd pikaajaliste lahendustega ja esitab ettepanekud valitsusele järgmise aasta suvel.“ (Allikas: siseministeeriumi pressiteade 12.04.18)
7. Meie järelepärimisele, millistel kaalutlustel otsustasite töörühma ettepanekud kõrvale jätta, pole Te seni vastanud. Probleemi tõstatamisel erinevatel foorumitel viidatakse vaid poliitilise konsensuse puudumisele.
8. Ebamõistlik sisserände piirarv toob kaasa välisriikidest pärit renditööjõu kasvu. Need on tuhanded inimesed, kellest Eesti midagi ei tea ja kelle eest maksusid Eestile ei maksta. Samuti on see otseseks põhjuseks musta tööjõu kasutamise kasvule.
9. Selle asemel, et tegeleda küsimuse juhtimisega, tegelete Te karistusaktsioonidega, mis ühtegi probleemi ei lahenda. Halvem veel, Te olete viimased planeeritavad seadusemuudatused viinud kiireloomulisena valitsusse, varjates planeeritavaid muutusi ettevõtlusorganisatsioonide eest. Selline käitumine on vastuolus hea õigusloome ja normitehnika eeskirjaga, koalitsioonilepinguga ja otsekoheselt öeldes - lihtsalt ebaviisakas. Uskuge, probleemid sellest ei lahene vaid süvenevad.


Võttes arvesse kujunenud olukorda, on allakirjutanud jõudnud järgmistele järeldustele:
1.
Valitsusel puudub tegelik poliitiline tahe probleemi sisuliselt lahendada ning töörühmas osalemine tundub meie jaoks mõttetu spetsialistide aja raiskamisena. Juhime tähelepanu, et paarkümmend riigi tippspetsialisti kulutavad aega ja riigi raha, kuid otsuseid tehakse hoopis teistel alustel. Kokku on mõtet tulla vaid siis, kui soovitakse probleemile reaalset lahendust leida.
2. Meie arvates on praeguse töörühma kokkukutsumise eesmärk näidata avalikkusele, et probleemiga tegeletakse. Meil puudub soov kaasa lüüa sellises näilises töös.
3. Oleme hea meelega valmis panustama töörühma töös, kui näeme, et selle eesmärk on tegelikult keerukale probleemide ringile ühise lahenduse leidmine. Selle kinnituseks võiks olla näiteks töörühma eelmiste ettepanekute vastuvõtmine Riigikogus. Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ning Teenusmajanduskoda teatavad koos, et kuna me ei näe valitsuse tahet probleemi tegelikult lahendada, ei osale me praegu töörühma töös. Kui näeme, et poliitiline tahe on olemas, anname meelsasti taas oma parima panuse.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare