Tööandjad kiidavad Maris Lauri kriitikat keskkonnatasude tõusu plaanile
Rahandusminister Maris Lauri ausalt otsekohene hinnang ressursi- ja keskkonnatasude seaduse muutmiskavale on julgustav ja lootustandev - üle pika aja on maksupoliitikas näha süsteemset lähenemist, leiab Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar.
Tööandjate keskliit rõhutab Tööandjate Manifestis, et Eesti loodusressursse tuleb kasutada heaperemehelikult, ühitades aktsepteeritava keskkonnamõju maksimaalse panusega Eesti inimeste heaolusse. Tamsari kinnitusel on keskkonnatasud on üks näide, kuidas põhimõttelist majanduspoliitika juhtimise instrumenti kasutatakse süsteemitult, lühiajaliste eelarvehuvide täitmiseks.
Eesti tööandjad tunnustavad rahandusministri kriitikat süsteemitu ning suure pildita maksupoliitika aadressil. Formaaljuriidiliselt pole keskkonnatasud küll maksud, kuid olemuselt on nad üks riigi käes olev maksupoliitiline instrument majanduskeskkonna juhtimiseks.
"Eestile kõige kasulikum on kodumaist ressurssi kasutava tööstuse edendamine, see lubab suurima osa tööst ja teenistusest hoida kodumaal," rõhutas Tamsar. "See tähendab, et keskkonna-, haridus-, maksu- ja majanduspoliitika peavad teenima ühist pikaajalist eesmärki. Tänane keskkonnatasude poliitika aga pärsib seda, mida majanduspoliitika üritab soodustada."
Keskliit rõhutas Tööandjate Manifestis keskkonnatasudest rääkides, et selles valdkonnas on ettevõtjail tegemist väga pikaajaliste investeeringutega, mistõttu peab riigil olema pikaajaline nägemus kodumaiste ressursside optimaalsest kasutamisest, mis taastaks ettevõtjate investeerimisjulguse ja usu poliitika stabiilsusse. Süsteemitud ja üksteisele vasturääkivad poliitikad ning päevapoliitilisest konjunktuurist sõltuvad keskkonnatasud pelutavad aga ettevõtjaid sellesse valdkonda investeerimast. Et investeeringuid soosida ning kodumaist ressurssi parimal moel ühiskonna hüvanguks kasutada, peavad olulisemad keskkonnanõuded ja keskkonnatasude poliitika peavad olema ette teada vähemalt kümme aastat.
Kirjas, kus rahandusministeerium keeldus kooskõlastamast keskkonnaministeeriumi eelnõud ressursi- ja keskkonnatasude tõstmiseks, rõhutab minister, et keskkonnatasude korraldus aitab täita küll lühiajalisi eesmärke, kuid ei luba isegi hinnata pakutavate muudatuste sotsiaalset mõju. Samuti rõhutab minister sama, mida Tööandjate Manifest: keskkonnatasud on mõeldud katma keskkonnamõju korvamise kulusid, mitte ootusi riigi- või kohalikule eelarvele.
Tamsari kinnitusel saab vaid kahe käega pooldada ministri seisukohta, et keskkonnatasude määramisel tuleb arvestada ka Eesti ettevõtete konkurentsivõime säilimisega võrreldes välisettevõtetega.
Minister heidab keskkonnapoliitikale otsesõnu ette, et ministeerium soovib kehtestada keskkonnatasusid perioodiks, mille kohta pole veel olemas keskkonnatasude põhimõtteidki.
