Tööandjate hinnangul on selles oma osa nii töökohtade kui vajalike oskustega töötajate saadavusel, linna ja maa elukvaliteedi erinevusel, suuresti ka kinnisvarahindadel.

"Suur trend on selge – üha suuremat tootlikkust taga ajades muutuvad tööülesanded ajas keerulisemaks ja spetsiifilisemaks. Ka nõudmised töötaja oskustele kasvavad, mida keerulisem on ettevõtte töö, seda ebareaalsem on leida vajalikud töötajad samast asulast," kommenteeris liidu kommunikatsioonijuht Lauri Linnamäe Ärilehele.

Ka inimestel on oma tööandjale üha suuremad nõudmised ning sobiva ja väljakutseid pakkuva töö nimel ollakse Linnamäe sõnul valmis üha rohkem pendelrändama, mis osaliseltki leevendab nii ehk naa valitsevat põuda väljaõppinud töökätest.

"Mõnes väikeses maakonnakeskuses palkmaju tootes võid hea õnne korral leida koha pealt küll vajalikud meistrid ja tislerid, aga pole suurt lootust leida samast linnast ka parasjagu jõude istuv arhitekt, insener, projekteerija, personalijuht, turundaja ja nii edasi," toob ta näiteks.

"Peredega inimesed eelistavadki linnaelule sageli elamist maa-asulas, majaelu korterielule. Viimase aja nähtus on aga ka see, et Tallinna kinnisvarahindade kiire kasvu tõttu on pered hakanud kolima rongisõidu kaugusele Tallinnast, näiteks Raplasse," lisab ta.

Linnamäe hinnangul pole kolmveerandtunnine sõit mugavas rongis, kus on internetiühendus, võimalus jalgu sirutada ning soovi korral ka tööpäevaga algust teha, tipptunnil sageli sama pika autosõidu kõrval mingi kujuteldamatu katsumus.

"Suuresti tänu EL-ile on ka väiksemates kohtades meie teedevõrk muutunud päris kvaliteetseks ning autoga mõnekümne kilomeetri kaugusel tööl käimine on mugav ja üpris levinud," leiab ta.

Tööandjate keskliit märgib oma vastuses lehele, et töötajate pendelränne igapäevaselt tööandjaile suurt otsest mõju ei avalda. "Eks ikka võib juhtuda, et mõne töötaja ühistranspordi graafik ei sobitu täpselt näiteks ametliku tööpäeva algusega, kaugemalt tööl käivad inimesed kasutavad tõenäoliselt ka agaramalt võimalusi kodus töötamiseks ja muud sellist, kuid need on kõik läbi räägitavad küsimused," märgib Linnamäe.

"Suurem mõju on siis, kui tööjõupuudus on tõesti nii ränk, et tööandja peab maakonna pealt igal hommikul töötajatele näiteks bussi järele organiseerima ja õhtul nad samamoodi koju viima. Selliseid näiteid on, see puudutab reeglina lihtsamaid töid ja madalama palgaga sektoreid, see on arvestatav lisakulu äris, kus tööjõukulud on niigi suure surve all," selgitab Linnamäe.

Pikemalt saab pendelrändest lugeda tänasest Äripäevast.