Seejuures tõuseks miinimumpalk 2016. aastast 417 eurole ning 2017. aastast oleks miinimumpalk 448 eurot, teatasid tööandjad.

Praegu on miinimumpalk 390 eurot.

Tööandjate keskliidu juhataja Toomas Tamsare sõnul tuleb miinimumpalka tõsta, sest see on liiga lähedal vaesuspiirile. Tööandjate pakutav miinimumpalga kasv on kiirem kui Eesti keskmise palga kasv, mis aitab alampalka viia keskmisele palgale lähemale.

Inimeste reaalselt ostujõudu suurendab ka tarbijahindade langus. Tööandjad toetavad võimalikult pikaajalise miinimumpalga kokkulepe sõlmimist, et nii tööandjatel kui ka töötajatel oleks kindlustunne.

“Miinimumpalka tõstes tuleb silmas pidada, et ei kannataks töötajad, kes teenivad miinimumi või selle lähedast töötasu. Liiga järsk tõus võib viia just madala kvalifikatsiooniga tööjõudu vajavate ettevõtete tegevuse kokku tõmbamiseni või Eestist ära kolimiseni, mis jätaks need inimesed hoopis töötuks ja riigi toetuse peale. Oleme viimase aasta jooksul juba näinud mitme tööstuse sulgemist põhjusel, et regioonis on madalamate tööjõukuludega riike,” ütles Tamsar.

“Meie pakutava alampalga kasvu puhul võime olla üsna kindlad, et ettevõtjad saavad hakkama. Ka madalapalgaliste elujärg veidi paraneb ja, mis kõige olulisem, nende töökohad seejuures säilivad," lisas ta.

Eesti miinimumpalk on ka praegu üks suuremaid Ida-ja Kesk-Euroopas, kõrgem on see vaid Poolas (409 eurot) ja Horvaatias (395 eurot). Lätis ja Leedus, kes on Eesti peamised konkurendid töökohtade pärast, on miinimumpalk vastavalt 360 ja 300 eurot. Tööandjate pakutav miinimumpalk oleks tänases Ida- ja Kesk-Euroopas kõige kõrgem.

Eestis lepivad miinimumpalgas kokku sotsiaalpartnerid Eesti tööandjate keskliit ja ametiühingute Keskliit. Miinimumpalka teenis Eestis tänavu esimeses kvartalis ligi 25 000 täistööajaga töötavat inimest.

Ametiühingud teatasid täna, et tegid tööandjate keskliidule ettepaneku tõsta üleriiklik alampalk järgmisel aastal 488 eurole ja 2017. aastal 609 eurole.

Läbirääkimised jätkuvad 8. juunil.