Tööandjad sotsiaalmaksulaest ja -põrandast: muudatused aitaks lahendada aina süvenevat tööjõupuudust

 (53)
Tööandjad sotsiaalmaksulaest ja -põrandast: muudatused aitaks lahendada aina süvenevat tööjõupuudust
Foto: Rauno Volmar

Juba aasta tagasi esitas Tööandjate Keskliit rahandusministrile ettepaneku kehtestada sotsiaalmaksukohustusele maksimaalne võimalik piirang (lagi) kolme keskmise palga tasemele, aga ka vähendada sotsiaalmaksumiinimumi (põrand) ning jagada sotsiaalmaksukohustus töötaja ja tööandja vahel. Tööandjate sotsiaalmaksumuudatusi puudutavad ettepanekud aitaksid lahendada Eesti majanduse kõige suuremat takistust - tööjõupuudust, kirjutab tööandjate liidu analüütik Raul Aron.

Meil on hea meel, et ettevõtjad Andrei Korobeinik ja Imre Sooäär selle muudatuse väärtused ja mõju lõpuks ka peaministrile selgeks tegid. Kättpidi ettevõtluses on sees ju mõlemad mehed ja ega maksupoliitika mõjudest ja tagajärgedest polegi lihtne aru saada, ilma et neid ettevõtjana omal nahal tunda saaks.

Tänane seis. Sotsiaalmaksust rahastatakse ravikindlustust ja riiklike pensionide maksmist. Oluline on märkida, et tasutud sotsiaalmaksu suurus ei ole otseses seoses saadava raviteenuse või maksumaksja enda pensioni suurusega. See on meie töötavate inimeste solidaarne maks.

Solidaarne panustamine sotsiaalmaksuga tähendab seda, et kõik vähemalt miinimumpalka maksvad töötajad on maksustatud 33% sotsiaalmaksumääraga, isegi, kui nad raviteenust ei tarbi ega Eestis pensionile ei jää. Kõrgkvalifitseeritud tööjõu turg on globaalne ja talentide nimel tuleb konkureerida ka teiste riikide tööandjatega, kel sotsiaalmaksukohustusele kehtestatud ka lagi. Tööandjad, kes on sunnitud tippspetsialiste ja -juhte teistest riikidest Eestisse meelitama, on sageli probleemina osutanud kõrgele sotsiaalmaksumäärale, mille eest tööle võetud inimene tegelikult avalikke teenuseid ei saagi.

Seotud lood:

Sotsiaalmaksumiinimum ehk kuumäär (praegu 470 eurot) on tööandjale sotsiaalmaksu tasumisel miinimumtase. Isegi kui tööandja palkab ja aitab sellega tööturule osalise tööajaga inimese, kelle palk ja koormus on kuumäärast väiksem, maksab tööandja sotsiaalmaksu ikkagi täiskuumääralt. See kõrgem maksukoormus takistab paljude hetkel mitteaktiivsete inimeste tööturule pääsemist, sest enne uue ja kõrgema maksukoormusega töökoha loomist vaadatakse olemasolevate töötajate koormus ja ülesanded üle ning ka renditööjõud on paindlikum lahendus.

Vale on väide nagu kaoks koos sotsiaalmaksumiinimumiga ka ravikindlustus. Töölepingu alusel töötades tekib ravikindlustus igal juhul töötamise registri märke tegemisest 14 päeva jooksul. Ettevõtlustulu, FIEde ja juhatuse liikme tasudega on kuumäär tõesti ravikindlustuse tekkimisel aluseks, et motiveerida inimesi oma tulu deklareerima.

Erandid. Sotsiaalmaksumiinimumi suhtes on juba tehtud mõningaid erandeid: näiteks pensionäride, õpilaste ja üliõpilaste, vähenenud töövõimega inimeste ning alla 3-aastase lapse vanematele jt palkamisel. Need erandid on tehtud just selleks, et miinimum ei takistaks nõrgemas konkurentsipositsioonis olevate inimeste tulekut tööturule. Nendest eranditest hoolimata on aga veel terve hulk inimesi - näiteks mitteaktiivsed noored, üle 3-aastaste laste vanemad ja pensionieelikud -, kelle tervis või muud kohustused ei võimalda täistööajaga tööd teha ning kelle kõrgem maksukoormus teiste töötajatega võrreldes paneb halvemasse konkurentsiolukorda.

Mis on probleem, mida me lahendame?

Eesti suurim konkurentsivõime ja majandusarengu takistus on praegu vaieldamatult kvalifitseeritud tööjõu puudus, kuid ammendumas on ka tööjõud üldiselt. Meil on neid oskustega inimesi hädasti vaja, sest meie tööjõupuudus on saavutanud juba taseme, mis pärsib meie ettevõtetesse investeerimist (nii välisinvestorite kui meie enda omanike kaudu) ja üldist majanduse edasist arengut. Ettevõtlus ei ole ainult robotid ja IT, palju on töökohti, kes vajavad inimkäsi või -päid.

Samuti on Eesti üks suuremaid konkurentsivõime puuduseid vähene atraktiivsus talentide jaoks. Mitmed maksumuudatused ja toetuste heldemaks muutmine on pärssinud elanike stiimuleid ka enda kvalifikatsiooni parandada.

Mida see muudatus meie riigile annaks?

Sotsiaalmaksu lae kehtestamise eesmärk on luua stiimul kõrgkvalifitseeritud töökohtade loomiseks ja talendiatraktiivsuse parandamiseks.

Loe veel

Kõrgkvalifitseeritud töötaja, keda sotsiaalmaksulae kehtestamise järel oleks palju soodsam Eestisse kutsuda, võimaldab juurutada innovatsiooni ning mõjutab seeläbi ka teiste töötajate sissetulekuid ja konkurentsivõimet. Ameerika Ühendriikides läbiviidud uuring tuvastas, et iga uus kõrgkvalifitseeritud töökoht loob kaudse mõjuna teenindus- ja kaubandussektoritesse 2,5 uut töökohta. Kõrgtehnoloogilistel töökohtadel (nt IKT sektor) on kaudne mõju suurem - keskeltläbi loob üks uus töökoht kõrgtehnoloogiaettevõttes 5 uut töökohta tugiteenustesse ja kaubandusse. Rootsis kaasneb sama uuringu kohaselt iga uue kõrgkvalifitseeritud töökohaga kaudselt 3 uut tugisektori töökohta. Need tugisekori töökohad võiksid olla madalama kvalifikatsiooniga tööstussektori töötajatele võimalus arendustegevuse tulemusena töötuks jäämist vältida ja üle minna teenindusse või kaubandussektorisse.

Sotsiaalmaksu lagi oleks ka väikefirmade juhatuse liikmetele potentsiaalne orientiir palga ja dividenditulu suuruse üle otsustamisel. Kui kõrgeim võimalik määr on mõistlikul tasemel, makstakse maksud ja ei hakata otsima mingeid soodsamaid lahendusi.

Sotsiaalmaksumiinimum võimaldaks tööturule kaasata osalise koormusega madalama kvalifikatsiooniga inimesi, kes praegu on tööturult lihtsalt eemal, kuna neil puudub võimalus täiskohaga töötada ja sageli on ka eelnev töökogemus vana või puudub hoopis. Iga töötav inimene panustab riigieelarvetuludesse ja töötades kasvab ka inimese konkurentsivõime ning võime teenida tulevikus suuremat tulu. Mitteaktiivse või töötuna tuleb inimese toimetulek tagada riigieelarvest ja üldjuhul inimese väljavaated iseseisvaks toimetulekuks ei parane. Samuti on sotsiaalmaksumiinimumi kaotamist ja tulu proportsionaalset maksustamist soovitanud erinevad tööjõu-uuringud, et soodustada ja mitte ebaõiglaselt maksustada mitmel kohal töötamist. Mitme tööandja juures töötades, tuleb praegu vähemalt ühel tööandjal tasuda sotsiaalmaksu vähemalt kuumääralt.

Kes on need sihtgrupid, kes sellest muudatusest enam võidaks?

Sotsiaalmaksu lae kehtestamine meie ettepanekul kolmekordse keskmise palga tasemele mõjutaks ca 11 000 praegust töötajat, kelleks enamasti on tippjuhid ja -spetsialistid, kellest suuresti sõltub ettevõtte arendus. Üha sagemini on need tippspsetsialistid teinud vabatahtliku pensioni ja ravikindlustuse ning tarbivad riiklikke raviteenuseid õige vähe. 16% nendest, keda sotsiaalmaksulagi võiks puudutada, töötab praegu IKT alal, 14% töötlevas tööstuses ja 11% kaubanduses. Numbrid ei ole küll suured, aga aitaksid kõvasti praegu kaasa ülekuumenenud tööturu jahutamisele. Sihtgrupi suurus on viimasel viiel aastal vähenenud, kuna keskmise palga tõusu on rohkem panustanud mediaanist madalam palgatase.

Sotsiaalmaksumiinimumi kaotamine vähendaks ca 20 000 juba töötava inimese maksukoormust ja lisaks looks stiimuli veel 5000-10000 inimese palkamiseks Eestist, kel praegu on keeruline tööd leida. Sihtgruppideks, kelle tööandja peab sotsiaalmaksu sageli kuumääralt tasuma, on töötud noored, pensionieelikud, pikka aega tööturult eemal olnud inimesed, eelkooliealiste laste vanemad ning teatud paindlike ametialade ja kohakaaslusega töötajad (nt treenerid, massöörid).

Mis on teiste riikide praktika?

Sageli tuuakse sotsiaalmaksulae negatiivseks näiteks Läti juhtumit, mis pole kuigi õnnestunud näide, kuna Lätis kehtestati sotsiaalmaksulagi majanduskriisis 2010. aastal, mil eelarvetulu niikuinii vähenes ja uusi töökohti loodi vähe. Eelarvetulude saamiseks lõpetati lae rakendamine juba kahe aasta pärast, mistõttu ei antud selle mõju avaldumiseks ka piisavalt aega. Teiseks probleemiks Läti puhul oli see, et lagi kehtestati ca 4,5-5 keskmise palga tasemele, mis võib olla liiga kättesaamatu tase, et mingit olulist mõju avaldada. Aga lätlased olid siiski siin tublimad kui eestlased - ühena paljudest meetmetest ettevõtluse hõlbustamiseks katsetasid nad ka sotsiaalmaksulage. Sotsiaalmaksulagi on kehtestatud paljudes riikides, mh Austrias, Tšehhis, Saksamaal, Kreekas, Itaalias, Luksemburgis, Hollandis, Slovakkias, Hispaanias, Rootsis, Kanadas, Iisraelis, Mehhikos ja Türgis.

Kuigi peaminister on tõstnud ettevõtjate abiga valimiste teemaks vaid ühe tööandjate kolmest sotsiaalmaksuettepanekust, kiidame me siiski ka selle initsiatiivi eest. Ja nüüd polegi muud kui sooviks jõudu ja kindlameelsust meie ettevõtjatele, kes riigikogusse pürivad ning peaministrile, keda on tabanud ettevõtjate valgustus - tehke ära! Tehke nii, et sellel oleks ka mõju.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare