Seejuures peavad tööandjad oluliseks, et ettevõtluskuluks saaks lugeda ka neid tervise edendamiseks tehtavaid kulutusi, mis ei tulene otseselt töötervishoiuarsti suunisest.

Tööandjal peab olema võimalik toetada oma töötajate tervise heaks tehtavaid ennetavaid tegevusi, nagu sportimine, massaaž ja nii edasi, et hoida ära tekkida võivad terviseprobleeme, mis läheksid kokkuvõttes oluliselt kulukamaks nii riigile, ettevõttele kui ka töötajale endale.

Tervise edendamisele tehtud kulutustest peaks keskliidu hinnangul ettevõtluskuluks arvestama kuni 50 eurot töötaja kohta kuus.

Lisaks tegid tööandjad ettepaneku võimaldada tööandjal tasuda töötajatele osutatud tervishoiuteenuste eest tööjõumaksudega maksustamata ja ilma piirmäärata.

Tervishoiuteenused on need, mida osutavad tervishoiuasutused ja mis on kirjas tervishoiuteenuste loetelus. Selline regulatsioon annab tööandjate hinnanul võimaluse töötajatele, kelle tööandja on sellise nõusoleku andnud, saada vajadusel kiiret arstiabi ilma järjekorras ootamata või siis saada arstiabi, mida Haigekassa (täielikult) ei kompenseeri.

Millises mahus tööandja seda võimaldab, võiks olla tööandja otsustus.

Tööandjad lisavad, et selline süsteem annaks täiendust tervishoiu rahastamisele.