Tööandjate juht: valitsus valis ühiskondliku kokkuleppe ignoreerimise
Töötajate ja tööandjate soovid tähelepanuta jättes astus valitsus uue sammu dialoogi ja sotsiaalpartnerluse eduka imiteerimise teel.
Kindlasti on meil küsimused valitsuse otsuse seaduslikkuse osas, mida uurib praegu õiguskantsler. Kuid see pole niivõrd küsimus paragrahvidest, kuivõrd väärtustest. Tänane valik oli rikkuda ühe aasta riigieelarve nimel kokkulepet ühiskonnaga.
Seadus ütleb täpselt, millest peab töötukassa nõukogu lähtuma, kui teeb valitsusele maksemäära ettepaneku. Nõukogu järgis seaduse nõudeid täht-tähelt. Nüüd peaks kogu ühiskond valitsuselt tungivalt aru nõudma, miks jäeti tähelepanuta töötajate ja tööandjate ühine, argumenteeritud ja seaduslik ettepanek, mis puudutab otseselt iga inimese ja ettevõtte rahakotti.
Töötukassa nõukogu otsustas töötajate ja tööandjate ülekaaluka häälteenamusega, et kuna kassas on raha piisavalt ka suure kriisi üle elamiseks, siis pole reservide märgatavaks kasvatamiseks põhjust ning targem on see raha töötajatele ja ettevõtetele kätte jätta.
Üha enam ettevõtteid tunneb täna töökätest teravat puudust. Kui töötukassa reservid jätkavad kasvamist senises tempos, on aus ja hädavajalik suunata kassa põhitähelepanu tööpuudusega tegelemiselt töötuse ennetamisele. Eeskätt siis töötajate ennetavale ümber- ja täiendõppele, et hoida inimesi kiiresti muutuval ja areneval tööturul konkurentsivõimelistena, et võimalikult vähe kätepaare tulutult seisaks.
Valitsus keeldus täna vastu võtmast töötukassa nõukogu ettepanekut kehtestada 2014. aastaks kindlustatu maksemääraks 1,4 protsenti ja tööandja maksemääraks 0,7 protsenti töötasudelt makstavatelt summadelt ning otsustas jääda kehtivate töötuskindlustusmakse määrade juurde - kolmele protsendile, millest kaks protsenti tasub oma brutopalgast iga töötaja ja ühe protsenti tööandja.
