Tööandjate keskliidu juht: sisseränne on vältimatu

Ajal, mil riigivalitsejad keskenduvad peenhäälestamisele, nagu mehe ja naise abielu põhiseadusesse kirjutamine või lippude heiskamine ettevõtluspäeval, laiutab keset tuba üks suur elevant, millest poliitikud pingsalt mööda vaadata üritavad. Selle elevandi nimi on sisserände vältimatus. Ja jutt ei käi pagulastest, vaid tööjõust, ilma kelleta me varsti enam hakkama ei saa, kirjutas Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar.

"Tööjõupuudus ei ole enam ammu vaid vajadus rohkemate programmeerijate, inseneride ja tippspetsialistide järele. Täna otsitavad tööandjad tikutulega taga tublisid kutseoskustega inimesi ja ka päris lihtsat tööjõudu. Kui kõrvale jätta Ida-Virumaa spetsiifiline probleem, siis on enam-vähem kõik, kes tahavad tööd teha, praegu hõivatud ja sellest on kujunemas üks olulisemaid takistusi Eesti arengule," leidis Tamsar tööandjate keskliidu kodulehel avaldatud artiklis.

"Prognoosi kohaselt väheneb Eesti rahvaarv kuni aastani 2040 keskmiselt 4800 inimese võrra igal aastal, nii sündimuse vähenemise kui ka sisserändest suurema väljarände tõttu. Seejuures tööealiste inimeste arv väheneb aastas 6350 inimese võrra ja pensioniealiste hulk suureneb 3400 inimese võrra. Seejuures on ühe pensionäri ülalpidamiseks vaja enam kui ühte maksumaksjat," lisas ta.

"Eesti valitsus on demograafilistest arengutest tulenevate vältimatute probleemidega vägagi hästi kursis. Tegemist ei ole riskiga, mida võib hinnata suuremaks või väiksemaks, vaid peaaegu täppisteadusega. Kuid valijate silmis on teema ebapopulaarne ja seetõttu ei kiirusta poliitikud reaalsusele otsa vaatama," kirjutas Tamsar.

"Seejuures on poliitikutel oluline aru saada ja ka avalikkusele (loe: valijatele) kommunikeerida üht põhimõttelist asjaolu: juhitud sisseränne ja pagulaste vastuvõtmine ei ole üks ja sama. Eesti esmane eesmärk ei pea olema humaansetel kaalutlustel teiste riikide probleemide lahendamine, ehkki oma panus tuleb meil pagulaskriisis kahtlemata kanda. Me ei kutsu siia neid välismaalasi, keda tahame aidata, vaid neid, kes on meile endile eluliselt vajalikud," jätkas ta.