Tööandjate must prognoos: lähitulevikus tekib töötuse probleem. Liialt on määramatust ja rapsimist

 (39)
Tööandjate must prognoos: lähitulevikus tekib töötuse probleem. Liialt on määramatust ja rapsimist
Foto: Rauno Volmar

Eile tutvustas oma suvist majandusprognoosi rahandusministeerium. Selle peamistest tulemustest loe siit. Lühidalt - pilt on ilus, meie kaubanduspartnerite seis hea, kuid mõningaid murepilvi on. Tööandjate keskliit toob peamised Eesti majanduse probleemid lühidalt välja. Ärileht avaldab tööandjate jutu täismahus.

"Kõrge hõivemäär ja hea rahvusvaheline majanduskliima toetavad lühiajaliselt palgarallit ja majanduskasvu jätkumist, kuid pikas perspektiivis ei ole see kestlik.

Väiksesse Eestisse on viimase 10 aastaga välisinvestorite poolt investeeritud 8,5 miljardit eurot, see on aga tekitanud suure nõudluse töötajate järele, keda napib. Tööjõunappus on viinud meid Euroopa suurima hõive, väikseima tööpuuduse ja kiireima palgakasvuga riikide hulka. Küsimus on selles, kuidas edasi? Kui kõik kel võimalik juba töötavad, hakkab see investeerimist takistama, sest on näha, et uusi töökohti pole võimalik inimestega enam täita, varasematelegi ei jagu. Uute välisinvesteeringute maht ongi hakanud vähenema, moodustades Eesti Panga andmetel 2017. aastaö vaid poole 2007. aasta mahust.

Rahandusministeerium prognoosis varasemalt juba sel aastal palgakasvu aeglustumist ja töötuse määra kasvu, kuid Euroopa üks kõrgemaid hõive määrasid toidab palgarallit edasi. Olukorda halvendab demograafia - rahvastik vananeb ja järgmise kümne aasta jooksul jääb aastas keskmiselt ca 10 000 tööealist elanikku puudu, et tööealiste suhe ülalpeetavatesse jääks tänasele tasemele. Võib kindel olla, et sellise tempo juures jätab palgakasv lähitulevikus teatud tööstusharude inimesed tööta. See, kui kiiresti ülejäänud tööandjad nad üles leiavad, sõltub sellest, milline on nende kvalifikatsioon ja õpivõime, sest sama töö peale nad enam tõenäoliselt ei saa. See ei tasu Eestis lihtsalt ära. Eesti 10 aasta palgakasv jääb Euroopa Liidus alla vaid Läti, Rumeenia ja Bulgaaria omale, kelle palgatase sellegi poolest on siiani madalam kui Eestis.

Tööjõumahukust saab vähendada investeerides rohkem innovatsiooni, kuid investeering peab ära tasuma ja majanduskeskkonnas on praegu liialt määramatust ja rapsimist, et arendusse raha panna. 2018 esimesel poolaastal investeerisid ettevõtted Eestis kokku 30% vähem kui 2008 I pa. Konkreetselt teadus- ja arendusinvesteeringute maht on Euroopa Liidu riikide keskmisest 3,5 korda väiksem, jäädes Ida-Euroopas alla vaid Tšehhile. Küsimus on ikkagi inimressursis, sest innovatsiooni saavad ellu rakendada vaid kõrgelt kvalifitseeritud töötajad ning mida väiksem on majandus, seda raskem on innovatsiooniinvesteeringut tagasi teenida."

Selline on tööandjate vaade meie tulevikule. Stuktuursed ja nominaalsed puudujäägid või kasvud on tore jutt, aga reaalse elu pilt ei näita midagi head.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare