TOODE: Paberi kasutuselevõtmine viis terve kultuuri õitsenguni
Hoolimata viimastel kümnenditel levinud ideedest, nagu paberivaba kontor või internetipõhine meedia, mis peaks tselluloosisaaduse rolli meie elus kärpima, ei ilmuta viimane vähemalt esialgu mingit kavatsust kuhugi kaduda.
Egiptuses 3000 aastat e.m.a leiutatud papüürust kasutati laialdaselt ka Vana-Kreekas ja Roomas. Põhjapoolsematel aladel eelistati lamba- või loomanahast valmistatud pärgamenti. Sõna “paber” tulenebki egiptuse papüürusest. Paber ise pärineb siiski hoopis kaugelt Aasiast.
Paberit loetakse Hiina nelja kõige olulisema leiutise sekka, samasse ritta kompassi, püssirohu ja trükikunstiga. Mõni uurija peab paberit ka määravaks teguriks kultuuri arengu seisukohast. Nende meelest sai just paber Hiina tõusu olulisimaks mootoriks – kui Euroopas kasutati tollal kirjutamiseks peamiselt papüürust või pärgamenti, siis draakonite maal tarvitati märksa ebamugavamat bambust või kallimat siidi, mis olevat määranud riigi aeglasemale arenguteele. Kõigist eelpoolnimetatutest odavam paber aga avas tee ka kultuuri võidukäigule.
Paberi ajalookäsitlustes mainitakse reeglina ära Hiina õukonnaametnik Cai Lun (u 50—121), sageli nimetatakse teda paberi leiutajakski, kuigi arheoloogid on dateerinud iidseimad paberileiud teise sajandisse e.m.a. Cai Lun olevat aastal 105 esitlenud keisrile puidust paberi tootmise tehnoloogiat. Tema täpset paberiretsepti teada ei ole, kuid ta eksperimenteeris puukoore, kanepi, vanade kaltsude ja lagunenud kalavõrkudega. Peale puidu kasutatigi sajandite vältel paberi valmistamiseks kõikvõimalikke erinevaid materjale, põhiliselt siiski kaltsu. Trükikunsti leiutasid hiinlased aasta 600 ringis ja 740. aastal tuli Hiinas välja esimene trükitud ajaleht.
Mujale levis paber väga aeglaselt – hiinlased ei soovinud selle valmistamise saladust teistega jagada, paberit näinud võõramaalased aga ei suutnud omal jõul välja mõelda, kuidas seda teha. Seitsmenda sajandi alguses jõudis paber lõpuks Koreasse ja seejärel Jaapanisse, sajandi keskpaigaks ka Indiasse.
Kui Hiina Tangi dünastia sõjavägi sai 751. aastal Talasi lahingus lüüa araablaste Abbasidi kalifaadi käest, jõudis paberivalmistamise kunst sõjavangide kaudu kõigepealt Samarkandi, seejärel aga levis mujalgi Kesk-Aasias.
Kuna ka araablased püüdsid paberitehnoloogiat enda teada hoida, jõudis see Euroopasse alles sajandeid hiljem. Kümnendal sajandil sai oskus teatavaks Egiptuses. Vanim Euroopast leitud paberdokument pärineb 11. sajandist, see leiti Burgose linna lähistelt Hispaanias. Laiemalt levis aga paber Läänes alates 13. sajandist Itaalias. Veel järgmise sajandi lõpulgi oli paberivalmistamine Euroopas valdavalt itaallaste tegevusala. Üle Euroopa hakkas paberivalmistamine levima eeskätt 15. sajandil, kui trükikunst meiegi maailmajakku jõudis. Ka siin näevad ajaloolased seost paberi ja trükikunsti leviku ning renessansiga õitsele puhkenud kultuuri vahel.
Herilased andsid mõtte
18. sajandil tuli prantsuse teadlane René Antoine Ferchault de Réaumur välja mõttega valmistada paberit puit-tselluloosist. Idee selleks olevat ta saanud herilasepesa ehitust uurides.
Kuigi märksa odavam kui papüürus või pärgament, jäi paber siiski veel sajanditeks luksuskaubaks. Paberraamat või -ajaleht muutus lihtrahvale kättesaadavaks alles 19. sajandil aurupaberipresside saabudes. 1807. aastal Prantsusmaal patenteeritud Fourdrinier’ paberimasin kujunes aluseks kõigile järgnevatele. Sajandi keskpaigaks oli mehhaniseeritud kogu paberitootmise protsess, mis varem toimus käsitsi.
Odava paberi saabumine tähendas, et näiteks päeviku pidamine või kirjade kirjutamine ei olnud enam vaid väheste inimeste privileeg. Tänu sellele sündis ka uus töötajate klass – kontorilaua taga paberit määrivad valgekraed.
Paberi valmistamise ajalugu Eestis olevat sama pikk kui Tartu ülikooli oma – nimelt olevat sellegagi algust tehtud 1632. aastal ja just Taaralinnas. Seega rohkem kui sajand pärast esimese eestikeelse raamatu ilmumist – seni toodi paberit sisse Saksamaalt. Enamikust naabritest jääb Eesti sellega maha. Leedus olevat paberit tehtud 1524., Rootsis 1550. ja Venemaal 1576. aastal.
1734. aastal alustas tegevust Räpina paberiveski, kus toorainena kasutati peamiselt linast kaltsu. 1865. aastal saabus Räpinasse Saksamaalt esimene paberimasin, muutes nii veski manufaktuuriks.
Viis suurimat tootjat
•• Maailma suurim paberitootja Soome Stora Enso valmistab aastas üle 16 miljoni tonni paberit, teisel kohal paiknevat ameeriklaste International Paperit edestati möödunud aastal üle kahe miljoni tonniga.
•• Kolmandalt kohalt leiame taas põhjanaabrid. Trükipaberi poolest jääb kontsern UPM küll oma suuremast konkurendist maha vaid üsna napilt – mõlema toodangumaht küünib 12 miljoni tonni ümbrusesse. Muu paberi ja papi valmistamises jääb aga UPM selgelt alla.
•• Järgmised kaks ettevõtet on juba märgatavalt väiksemad, nii USA kontserni Georgia-Pacific kui ka Jaapani Oji Paperi paberitoodangu maht ulatub üheksa miljoni tonni kanti.
