Tööinspektsioon kaotas vaidluse Transiidikeskuse juhtide vastu, sekeldused usaldusisiku ümber jätkuvad
Üks Transiidikeskuse ja ametiühingu vahel kestnud arvukatest vaidlustest sai riigikohtus lahenduse. Nimelt trahvis tööinspektsioon Transiidikeskust 400 euroga selle eest, et nad pole varem vallandatud ametiühingu usaldusisikut siiani tööterritooriumile lasknud. TK vaidlustas trahvimise ja võitis.
Tragikoomiliseks teeb asja aga olukord, et usaldusisik Sergei Mastepan on ühe teise kohtuotsusega alates eelmise aasta oktoobrist tööle ennistatud, Transiidikeskus maksab talle lausa palkagi, aga tööle tulla ei luba põhjendusega, et tema kvalifikatsiooniga dokkerile hetkel tööd pakkuda pole.
Riigikohus jättis oma 5. märtsi otsusega rahuldamata tööinspektsiooni kaebuse koos Transiidikeskusele (TK) määratud 400 eurose trahviga seoses väidetava ametiühingute seaduse rikkumisega. Samuti peab riigikohtu otsusega Transiidikeskusele välja maksma antud kohtuasjaga seotud menetluskulud 660 euro ulatuses.
"Vaidlus seisnes selles, et TK polnud nõus maksma inspektsiooni määratud rahatrahvi ning vaidlustaski selle seadusepunktiga, et füüsilist isikut, juhatuse liiget pole võimalik trahvida. Selline punkt ametiühinguseaduses lihtsalt puudub. See seadus ongi ebapiisav ja muudatused tuleks riigikogul sisse viia," kommenteeris meremeeste ametiühingu juht Jüri Lember.
"Olukord on praegu selline, et Sergei Mastepan istub - pärast oktoobris saabunud kohtulahendit, mis ta tööle ennistas - endiselt kodus, tööandja maksab talle töötasu, aga ettevõte ei julge teda tööterritooriumile lasta, ei tööd tegema ega meie ametiühingu liikmetega kohtuma. Igal nädalal alates oktoobris saadab Mastepan Transiidikeskusesse kirja, kus soovib saada luba tööle tulla. Seni pole talle aga tööd võimaldatud," rääkis Lember. Oktoobris tehtud otsus tööle ennistamise kohta oli eraldi tsiviilvaidlus, nüüdne riigikohtu otsus aga väärteoasjas.
Transiidikeskus põhjendas aga Ärilehele, et praegu on töötaja jaoks tegemist olukorraga, kus Mastepanile makstakse töötasu, aga tööle pole teda võimalik koheselt rakendada, sest praegusel hetkel pole Transiidikeskusel tema kvalifikatsiooniga dokkerit rakendada vaja.
Ametiühingu ja Transiidikeskuse vahel on pooleli veel kolm kohtuasja.
Alusetu rahatrahv
Transiidikeskuse esindaja, vandeadvokaat Tauno Tark selgitas, et kõnealuse lahendi puhul leidis riigikohus, et tööinspektsiooni poolt määratud rahatrahv Transiidikeskuse juhatuse liikmele väidetava ametiühingu tegevuse takistamise eest oli alusetu.
"Riigikohtu kolmeliikmeline koosseis nõustus Transiidikeskuse ja maakohtu põhjendustega väärteotunnuste puudumise tõttu menetluse lõpetamise vajalikkuse osas. Seetõttu tühistati ka täies ulatuses tööinspektsiooni poolt määratud rahatrahvid. Transiidikeskus on menetluse algusest saati rõhutanud, et kehtiv ametiühingute seadus ei võimalda isikuid karistada käesolevas asjas tehtud etteheidete alusel. Riigikohtu lahend on eelneva valguses tervitatav ja ühemõtteline", lisas Tark.
Ametiühingu ja TK vahel lõputud kohtuvaidlused
Varem, 31. oktoobril, tegi Harju Maakohus otsuse, milles vaeti väärteoasja Transiidikeskuse juhatuse liikme Helena Hakkineni ja endise juhatuse liikme Erik Laidvee suhtes seoses väidetava ametiühingute seaduse rikkumisega.
Sellise etteheite tegi esialgselt Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing, kelle pöördumise alusel tööinspektsioon menetluse algatas ning väärteoprotokolli koostas. Harju Maakohus tõdes oma põhjalikus otsuses, et tööinspektsiooni poolt tehtud sanktsioneerival otsusel puudus alus, mille tõttu tuleb väärteomenetlus asjas viivitamatult lõpetada ning tekkinud õigusabikulud hüvitada.
