Tööinspektsioon Ukraina keevitajate töökuulutusest: needsamad inimesed vaatavad meile vastu kontrollreidide ajal

Ärileht kirjutas eile töökuulutusest, milles otsitakse Eestisse Ukraina keevitajaid, kelle töötundide arv oleks 264 tundi kuus ja tasu 5 eurot tunnis. Tööinspektsiooni sõnul on tegemist levinud skeemiga, kus Poola kaudu tuuakse Euroopa Liitu kolmandate riikide odavat tööjõudu.

Ukraina portaalis ilmunud kuulutuses otsisti Tallinnasse MIG/MAG keevitajaid. Täpsemalt kuni 55-aastaseid kogemustega ning ilma kahjulike harjumusteta Ukraina mehi.

"Töö on kuuel päeval nädalas kahes vahetuses, esmaspäevast reedeni on 12 tunnised vahetused ning laupäeval tuleb töötada 6 tundi päevas. Töötunde koguneb kuus 264 ning tunnipalgaks pakutakse viis eurot. Töötasu makstakse välja iga kahe nädala tagant ja pärast töölepingu allkirjastamist lubatakse pooleaastast tööviisat tööandja kulul," seisis kuulutuses.

Eestis lubatakse tööandja elamispinda, viiele mehele kolmetoalist korterit, kus kommunaalkuludena tuleb inimese kohta tasuda 40 eurot. Tööpaika sõit on tööandja kulul ühistranspordiga.

Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja ennetuse ja õiguse alal Meeli Miidla-Vanatalu sõnul on tegemist paraku sagedasti kasutatava skeemiga, kus Poola kaudu toimub kolmandate riikide tööjõu legaliseerimine ning seejärel suunatakse inimesed tööle hoopis teistese EL liikmesriikidesse, sh Eestisse.

"Needsamad inimesed vaatavad nii tööinspektorile, maksuametnikule kui politseile vastu ka kontrollreidide ajal ehitusobjektidel," ütles ta.

"Nii teistest EL riikidest kui ka kolmandatest riikidest tulevaid töötajaid tuleb seaduse mõistes Eestis töötamise ajal kohelda võrdselt Eesti tööandja töötajatega ning seega ei ole 264 töötunni kokkulepped lubatud ehk siin töötamise ajal kehtivad vähemalt Eesti töölepingu seadusega ettenähtud töö- ja puhkeaja nõuded, kui lähetava riigi seadus või töötaja sõlmitud tööleping ei näe ette töötaja jaoks soodsamaid tingimusi," sõnas ta.

"Samas tuleb tõdeda, et summeeritud tööajaga töötamise korral võibki Eestis viibitud ajal töötamine just selliste töötundidega toimuda ning vastuolu seadusega ei olekski. Kuulutuses on viidatud, et töötaja töötab E-R 12-tunniste tööpäevadega ning laupäeval lisaks veel 6 tundi, seega saab talle tagatud olla nii seadusega nõutud igapäevane 11-tunnine puhkeaeg ühe tööpäeva lõpust järgmise alguseni kui ka iga 7-päevase ajavahemiku kohta ettenähtud 36-tunnine puhkaeg.

Kui on olemas palju teateid, et firma ei maksa võõrtöötajatele lubatud raha, mis tingimustel rakendatakse tema vastu rangemaid sanktsioone?

"See info ei pruugi Eestis üldse välja tulla, sest tasu väljamaksmine võib toimuda tööandja asukoha riigis, nagu ka pooltevahelise vaidluse lahendamine," ütles Miidla-Vanatalu. "Eestis on töövaidluskomisjoni poole välismaise ettevõtte vastu seni pöördunud ainult üks inimene."

"Ukrainast värvatud töötajate puhul toimiks siis süsteem nii, et algul läheb töötaja Poolas Poola ettevõtte vastu kohtusse, kohus teeb otsuse ning kui seda otsust ei suudeta täita, alles siis saab ta tulla oma nõuetega Eestisse siinse ettevõtte vastu, kus ta reaalselt tööd tegi. Tegemist on väga pika ja aeganõudva protsessiga ning lisaks tuleb arvestada, et kui siis siin registreeritud ettevõte suudab tõendada, et ta tegi väljamakse Poola ettevõttele ehk käitus heauskselt, siis temalt midagi nõuda ei saa," ütles ta.

Kui palju viimase kahe aasta jooksul pöördunud võõrtöötajad Tööinspektsiooni kaebusega ebaausale tööandjale, kuidas see number on muutunud aja jooksul?

"Tööinspektsiooni poole välismaised töötajad ise tavaliselt ei pöördugi, vaid pöörduvad nendega koos töötavad Eesti töötajad või muud pealtnägijad, kellele tekib kahtlus, et mujalt tulnud töötajaid kasutatakse ära või teevad nad tööd üldse ebaseaduslikult," ütles ta.

"Tööinspektsiooni poolt registreeritud vihjete hulk ei ole suur, sel aastal on laekunud kümme vihjet ning ka eelmisel aastal oli vihjete hulk kümnekonna ringis. Vihjeid kontrollitakse tavaliselt koostöös maksu- ja tolliameti ning politsei- ja piirivalveametiga. Pigem avastatakse illegaalne või deklareerimata tööjõud kontrolli käigus," sõnas Miidla-Vanatalu.