“Võiks hakata hiinlasi importima, nad on väikesed, neid mahub ühele ruutmeetrile palju ja nad on vähenõudlikud. Kokkuvõttes pole vahe, mis värvi on kass, peaasi et hiiri püüab,” ütles Tartus tegutseva Kodumajatehase tegevjuht Lembit Lump Eesti Päevalehele.

Kodumajatehas toodab 400– 500 korteri- või majaühikut aastas, ent eesmärgiks on kolme-nelja aasta pärast toota vähemalt kaks korda rohkem. Selleks tuleks juurde palgata kuni 100 inimest. “Tuleb aeg, kus raha on, turg on, soov on olemas, kuid puuduvad kvalifitseeritud inimesed kõikidel tasanditel,” lausus Lump.

Tartus spordiriideid tootva Ilves-Ekstra nõukogu esimees Arvo Kivikas tunnistas, et tööjõu puudus pärsib ettevõtte arengut. “Pikema aja jooksul on venelaste palkamine variant, mida kannatab kaaluda. Kui leidub kohusetundlikke hiinlasi, venelasi või ukrainlasi, siis miks mitte neid palgata,” sõnas ta.

Kõige suurem puudus on Kivikase sõnul inimestest, kes valdavad tehnoloogiat ja suudavad suhelda kõnes ja kirjas eesti ja inglise keeles.

Tööjõu puudus kimbutab ka Tallinnas paiknevaid tootmisettevõtteid. “Töötajate import sadade kaupa tuleks igal juhul kõne alla,” märkis Elcoteq Tallinna juhatuse esimees Ilmar Petersen. “See poleks mingi koll, aitaks hoopis makse tuua. Laevaremonditehas ja Narva elektrijaamad välismaa oskuskeevitajaid juba kasutavad.”

“Meil on üle 40 inimese palgal, neist vaid kolm on kvalifitseeritud puusepad, ülejäänud oleme ise välja koolitanud pagaritest jt ametimeestest,” ütles Harjumaal tegutseva Seve Ehituse ekspordijuht Henri Enniste. Tööjõu sissetoomine ei ole tema arvates lahendus, sest näiteks venelaste või poolakate töökultuur olevat liiga erinev.