Tööjõupuuduses vaevlevad jaeketid alampalga tõusust: meie eesmärk on pigem riigi keskmist palka maksta

 (23)
Coop Konsum Mustvee
KassapidajaFoto: Anni Õnneleid

Esmaspäeval, kui tööandjad ja ametiühingud andsid teada järgmise aasta alampalga kokkuleppest, sõnas ametiühingute juht, et mõnes valdkonnas on räägitud ka valdkondlikust alampalgast – näiteks poemüüjate puhul. Jaekettide sõnul on nende palgatasemed alampalgast oluliselt kõrgemad ja eesmärgiks on jõuda pigem riigi keskmise palgani.

Ametiühingute juht Peep Peterson möönis esmaspäeval, et nad said kuuajase tagasiside andmise perioodil ka arvamusi, mis näitasid, et alampalgaga on vähemalt pealinnas väga keeruline toime tulla. Sel aastal on alampalk 500 eurot kuus ja 3 eurot tunnist.

„Ametiühingud nõustuvad, et see on keeruline, aga hetkel ei õnnestu üle oma varju hüpata,“ sõnas ta. Küll aga lisas Peterson, et töötajate tõsise huvi korral saab edasi liikuda valdkondlike alampalkadega. Päevakorras on see olnud näiteks turvatöötajatel ja poemüüjatel.

Valdkondlik alampalk jätab külmaks

Jaekettide sõnul on palgasurve täna neile väga suur. Ka valitseb teenindussektoris üleüldine teenindajate põud, mis ainult süveneb. „Nii kasvab ka surve töötajatele aina kõrgemat palka maksta,” märkis Maxima Eesti tegevjuhi kohusetäitja Marko Põder.

Nii tõstis jaekett 2017. aastal palgafondi 10 protsendi ulatuses ning sel aastal veelgi 6 protsenti. Kuigi Maximas on ligi 3700 töökohta, on neist oma 300 olnud pikemat aega töökäte puuduse tõttu täitmata. Ka töötab Maxima kaupustes ligi 400 vähenenud töövõimega inimest ning sel suve sai jaeketis tööd umbes 500 kooliõpilast alates 16. eluaastast.

Seotud lood:

„2019. aasta eelarvesse oleme arvestanud miinimumpalga alammäära kasvu ja samuti monitoorime ja positsioneerime end kõrvutades sama valdkonna ettevõtteid palganumbrites. Kuivõrd iga ettevõte lähtub palgasüsteemi loomisel enda ärimudelist, siis on täna raske kommenteerida valdkondliku alampalga kasutegureid jaekaubanduses,” rääkis Põder.

Seda, et tööjõukulud on jaeketil suureks kuluartikliks, tõdes ka Selveri äriarvestuse juht Kristjan Anderson. Kuigi jaekett tahaks oma töötajatele maksta vabariigi keskmist brutopalka – mis oli selle aasta II kvartali seisuga 1321 eurot –, siis kõrgema palgataseme saavutamiseks peab kaubandus töötajate arvu vähendama.

Parema palk tähendab vähem töötajaid

„Madalaimat palgataset makstakse täna kaubanduses abitöölistele või osalise töövõimega töötajatele ning see võib jääda pisut alla 600 euro bruto. Keskmine põhitöötasu jääb 750 euro tasemele, millele lisanduvad ka lisatasud, boonused," kirjeldas Anderson. Kaubanduses võib klienditeenindaja tasu olla täna juba ka üle 1000 euro, kuid selle saajaid on võrdlemisi vähe.

„Et see osakaal kasvaks, oleme Selveris optimeerimas tööprotsesse ning teeme jõupingutusi kvaliteetse tööjõu saamiseks. Kui kauplused oleksid komplekteeritud parimate kaubandusvaldkonna töötajatega, kes suudavad efektiivselt tegutseda, suudaksime pakkuda vabariigi keskmisele oluliselt lähemal palgataset,” tõdes Selveri äriarvestuse juht.

Ka Coop Eesti personalidirektori Külliki Koppel ütles, et Coopi töötajate palgad on juba täna kõrgemad, kuid tööandjate ja ametiühingute vahel kokkulepitud siht järgmiseks aastaks. „Näiteks Tallinna piirkonnas algavad Coopi klienditeenindaja palgad 670-st eurost ja ulatuvad kuni 850 euroni,” rääkis ta.

Koppel sõnas, et palk kasvab veelgi, kui klienditeenindaja jõuab vahetusevanema või sellest kõrgemale positsioonile. Mullu kasvas Coop Eesti töötajate palgafond üle seitsme miljoni euro. Selle tulemusel jõudis kogu grupi tööjõuga seotud kulude tase umbes 72 miljoni euroni.

„Kuigi meil on üle Eesti 19 piirkondlikku ühistut ning igaühel neist on iseseisev personali- ja palgapoliitika, on kogu grupi peale meie palgafond viimastel aastatel kasvanud 10-15 protsenti aastas, mis ületab Eesti keskmist ca kaks korda,” sõnas Coop Eesti personalidirektor.

Maksvad valdkonna keskmisest rohkem

Tema kinnitusel on sellega jõutud olukorrani, kus Coopi kaupluse töötajatel on oma valdkonna keskmisest kõrgemad palgad. „Loomulikult ei likvideeri see tööjõu liikumist täielikult ning häid töötajaid ootame meiegi, kuid oma rolli mängib paraku ka põhjendamatu eelarvamus toidukaupluse klienditeenindaja ameti maine suhtes,” on Koppel veendunud.

Tööandjad ja ametiühingud andsid esmaspäeval teada, et jõudsid alampalga osas kokkuleppele. Nii on töötasu alammäär 2019. aastal 540 eurot kuus ja tunnitasu 3,2 eurot tunnis.

Loe veel

Kaks keskliitu alustasid alampalga muutmiseks juunis läbirääkimisi, mille käigus jõudsid suve lõpuks kokkuleppele tõsta kuutasu alammäära 40 euro ja tunnitasu 0,2 euro võrra. Alampalgast väiksemat töötasu ei ole lubatud Eestis täistööajaga töötajale maksta.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare