Töökäsi jääb vähemaks ja keskklassil on vesi ahjus: kümme tööturu ennustust järgmiseks aastaks
1) Vabade töökohtade hulk oli juba tänavu kõigi aegade kõrgeim, aga järgmine aasta lööb ilmselt taas rekordeid. Tööotsijatele on praegune aeg kuldne – valikut on ja palka võib ka rohkem küsida. Tööjõu voolavus kasvab, inimesi ostetakse järjest rohkem üle. Paraku tähendab tööjõupuudus ka seda, et tööstus hakkab kiirenevas tempos Eestist ära kolima, mis tõenäoliselt viib uuesti tööpuuduse suurenemisele.
2) Haldusreform sai selle aastaga ühele poole, järgmisel aastal toimub „klassireform“. Uuest maksusüsteemist võidavad madalapalgalised, rikkad ei kaota suurt midagi, aga keskklassil on vesi ahjus. Keskmisest enam palka teenivad inimesed suunavad pahameele tööandjatele ja küsivad palka juurde. Kuna tööjõupuudus on suur, siis võib ennustada palgaralli jätkumist.
3) Uue maksusüsteemi valguses on poliitikute retoorikasse tekkinud ka uus väljend – mediaanpalk, millest tavainimene pole midagi kuulnud. Mediaanpalgast kuuleme järgmisel aastal üha rohkem, sest kui keskmine palk tempokalt tõuseb, hakkab seda teeniv inimene õige pea tulumaksuvaba miinimumi reformist kaotama. Seega ei taha võimupoliitikud enam keskmisest palgast rääkida ja kasutavad selle asemel mediaanpalga mõistet.
4) OÜ-tamine saab sisse uue hoo, sest paljudel inimestel väheneb reaalpalk ning ebaõigluse tunne tekitab trotsi. Väikeettevõtlus on oma olemuselt majandusele kasulik ning arenenud riikides on üha kasvav trend, et ühes kohas töötamise asemel müüakse mitmele firmale oma teenust. On tõenäoline, et kui juba seni eelistati väikeettevõtluses palgamaksmisele dividende, siis nüüd ilmselt hakatakse veelgi rohkem “kuludesse kandma”.
5) Töö olemus muutub ja palga kõrval on töötegijatele üheks tähtsaimaks motivaatoriks paindlikkus. Paraku on Eestis kehtiv töölepinguseadus sisuliselt manufaktuuriaegne ega soosi erinevaid paindlikke töövorme. Kardetavasti algav aasta seadusandluses veel suuri muutusi kaasa ei too, aga jää hakkab vähehaaval liikuma. Positiivsest küljest võib esile tuua vanemapalga reformimise, mis annab võimaluse teenida hüvitise ajal mõõdukat töist tulu ilma hüvitist kaotamata. See omakorda toob eelduslikult noored emad vähemalt osalise koormusega varem tööturule tagasi.
6) Tervisesportlased võidavad, sest erisoodustusmaks tööandja kompenseeritavatelt sporditegevustelt kaob. Tõsi, maksuvabastus puudutab vaid 100 eurot kvartalis, aga tegu on siiski sammuga edasi, kui arvestada, et vaieldud on selle teema üle paarkümmend aastat. Kas sportivad töötajad on juba algaval aastal vähem haiged, on iseküsimus, aga ülejärgmisel kindlasti ja loodetavasti tuleb sporditegijaid ka juurde.
7) Tänavu täitus võõrtööjõu kvoot jaanipäevaks. Kui limiiti ei tõsteta, siis ootame uue aasta kvoodi lõhkiminemist 1. aprilliks. Kvoodist pääsevad mööda vaid seadusest ja maksudest kõrvalevaatavad nutikad ida-eurooplastest hangeldajad ehk maksupettust ja varimajandust saab olema uuel aastal senisest rohkem.
8) Suuremat robotiseerumist Eestis veel loota pole, aga tasapisi antakse masinatele lihtsamaid ja rutiinsemaid tööülesandeid üle. Töö efektiivsus kasvab ja kuigi Soomest oleme ses osas veel kõvasti maas, siis Ida-Euroopas anname paljudele riikidele silmad ette.
9) Töötavad pensionärid lähevad päriselt pensionile ja töökäsi jääb veelgi vähemaks. See-eest omistatakse töövõime paljudele neile inimestele, keda on seni peetud töövõimetuteks. Kuna suur osa neist tegelikult enamikke töid teha ei saa, siis tekib statistikasse taas suurem tööpuuduse number, mis paraku reaalsuses potentsiaalseid töötajaid juurde ei too. Samas võib loota, et nii mõnigi Soome ja Eesti vahet pendeldav inimene jääb kodumaale paikseks, sest töökohti jätkub ja palgad tõusevad.
10) Järgmistel jõuludel püüavad töökad inimesed vältida jõulupreemia saamist kartuses maksudega vastu näppe saada. Aasta viimasel päeval jääb suure pahameeletormini täpselt 46 päeva – siis algab tulude deklareerimine, mis riigiasutuste eelnevast kommunikatsioonist hoolimata toob paljudele (ebameeldivaid) üllatusi.
