Töökäte nappus süveneb: vabade töökohtade arv on kümnendi suurim
Eelmise kvartaliga vőrreldes suurenes vabade ametikohtade arv 16% ja mulluse sama kvartaliga vőrreldes koguni 25%.
Vabade ametikohtade määr ehk vabade ametikohtade osatähtsus ametikohtade koguarvus ulatus kahe protsendini. Kvartaliga kasvas täitmata töökohtade arv 0,3 protsendipunkti ja aastaga 0,4 protsendipunkti.
Kőige kőrgem vabade ametikohtade määr oli III kvartalis haldus- ja abitegevuses (4,3%), muudes teenindavates tegevustes (3,1%), info ja side (3,0%) ning finants- ja kindlustustegevuses (3,0%). Kőige madalam vabade ametikohtade määr oli kinnisvaraalases tegevuses, mäetööstuses, ehituses ning pőllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal.
Ametikohtade koguarv ja vabade ametikohtade arv oli jätkuvalt kőige suurem töötlevas tööstuses ning hulgi- ja jaekaubanduses. Ametikohtade koguarv ja ka vabade ametikohtade arv oli väikseim veevarustuse, kanalisatsiooni, jäätme- ja saastekäitluse tegevusalal, mäetööstuses ning elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud őhuga varustamise tegevusalal.
Vőrreldes mulluse kolmanda kvartaliga kasvas vabade ametikohtade arv enim haldus- ja abitegevustes. Keskmisest suurem aastakasv oli ka hariduse, majutuse ja toitlustuse ning töötleva tööstuse tegevusalal. Aastataguse ajaga vőrreldes vähenes vabade ametikohtade arv enim kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses.
Enam kui pooled vabad ametikohad asuvad Harjumaal (68%), sh Tallinnas (59%), millele järgnesid Tartu maakond (9%) ja Ida-Viru maakond (6%). Vabade ametikohtade määr oli kőrgeim Harju ning kőige madalam Saare ja Viljandi maakonnas.
Vabadest ametikohtadest ligi 7800 ehk 70% asusid erasektoris. Vabade ametikohtade määr oli kolmandas kvartalis jätkuvalt kőrgeim välismaa eraőiguslikele isikutele kuuluvates ettevőtetes (2,6%) ja riigile kuuluvates asutustes ja ettevőtetes (2,4%). Vabade ametikohtade määr oli kőige madalam Eesti eraőiguslikele isikutele kuuluvates ettevőtetes.
