Töökeskkonna ohutegurid, riskianalüüsi põhimõtted ja riskide leevendamine on seaduses hästi reguleeritud ja selge ning nendega tuleb tegeleda igapäevaselt. Kõige elementaarsemaks viisiks riske kontrolli all hoida on üldine heakord. Täpset hetke, mil heakorra mure muutub töökeskkonna ohuks on väga raske määrata, kuid ühel hetkel see kindlasti juhtub. Niidetud muru on ju ilus vaadata, kuid niitmata muru võib ühel hetkel tekitada tuleohtliku olukorra. Heakorda ei pea hoidma üksnes tööõnnetuste vältimiseks, ilus ja korras ümbrus on kõigile hea vaadata, loob positiivsema meeleolu ja töö sujub ladusamalt.
Töökeskkonnaga tuleb pidevalt tegeleda
Töökeskkonnaga tegelemine peab olema pidev. Paljudes ettevõtetes tehakse korralisi ohutusalaseid auditeid ja ülevaatuseid, samuti on olulisel kohal täiendjuhendamine ja väljaõpe. Ka meie ettevõttes toimuvad korralised ohutusringkäigud, kuhu kaasatakse juhtkonna liikmeid, räägitakse inimestega, kogutakse ohutusalaseid muresid jne. Et saada kõrvalseisja vaadet, oleme alustanud ka läheduses olevate ettevõtete ohutusspetsialistide kaasamist ringkäikudele. Korraldame töötajatele ka ohutuspäevi, kus käsitleme nii otseselt ohutusalaseid, kui ka tervisega seonduvaid teemasid.
Kontrollid on olulised, kuid kõige olulisem tööohutuse tagamiseks on siiski ettevõtte kultuur. Ja mitte ainult ohutuskultuur. Meie eesmärk on jõuda seisu, kus iga töötaja käitub ohutusjuhina: hoiab oma töökoha korras, teadvustab ohutegureid ja ennetab ohte ning juhib vajadusel sellele ka kaastöötajate tähelepanu. See omakorda tähendab julgust teistele märkusi teha ja vastaspoole valmidust neid märkusi vastu võtta. See kõik nõuab usaldust, mille tekkimine meeskonna sees on palju laiem teema, kui tööohutuse meetmetega on võimalik katta. Oluline on õhkkond ettevõttes tervikuna, ühisüritused, sisekommunikatsioon, sobiv töökoormus jne.
Ohutuse statistika ja tööõnnetuste hulk väljendab tegelikult palju enamat, kui korrigeerivate meetmete vajadust. See väljendab organisatsiooni liikmete valmidust võtta vastutust enda ja kolleegide suhtes ning annab indikatsiooni meeskonna terviklikkuse kohta. Töökeskkonna ohutumaks muutmisel ei piisa ainult kontrollimisest ja õnnetuste analüüsist, vaid tegeleda tuleb ettevõtte tervikliku kultuuri arendamisega.