Tähtajaline tööleping lõpeb Soomes tähtaja möödumise tõttu või siis, kui lepingus kokku lepitud töö saab tehtud.

Töölepingu seadus sätestab töölepingu lõpetamise puhuks lõpetamisest ette teatamise tähtajad: kui töötaja on olnud tööl kuni ühe aasta, on etteteatamistähtaeg 14 päeva, kui üks kuni neli aastat, on etteteatamistähtaeg üks kuu, kui töötaja on töötanud neli kuni kaheksa aastat, on etteteatamistähtaeg kaks kuud, 8–12-aastase staaži korral neli ja üle 12 aasta korral on etteteatamisaeg kuus kuud.

Töötaja etteteatamistähtajad on vastavalt 14 päeva, kui töötaja on töötanud kuni viis aastat, ja üks kuu, kui töötaja on töötanud üle viie aasta.

Kui tööandja eksib etteteatamistähtaja suhtes, tuleb tal töötajale maksta hüvitist vastavalt etteteatamistähtaja pikkusele, mille suhtes tööandja eksis. Samuti näeb seadus ette töötaja vastu sanktsioone, kui tema eksib etteteatamistähtajaga.

Kui tööleping lõpetatakse töö-andja algatusel, peab selleks olema asjalik ja mõjuv põhjus. Näiteks töötaja haigus, invaliidistumine, tööõnnetus, ega ka osalemine ametiühingu korraldatud streigis ei ole töölepingu seaduse järgi mõjuvad põhjused.

Lisaks sellele ei ole tööandjal õigus töötajaga töölepingut lõpetada ilma teda ära kuulamata ka siis, kui töötaja on näiteks oma kohustused täitmata jätnud. Sellisel juhul peab tööandja andma töötajale korralduse puuduste kõrvaldamiseks.

Töölepinguseadusest tulenevalt on tööandjal võimalik töötajaga tööleping lõpetada kas majanduslikel või tootmise vähenemisest tulenevatel põhjustel. Kuid siingi on oluline tähele panna seda, et töölepingut ei tohi lõpetada, kui töötajaid on võimalik koolitada teiste ülesannete tarvis või kui neile on võimalik pakkuda teist tööd.

Töötaja teisele tööle

Sellistel põhjustel töölepingu lõpetamine ei ole võimalik ka siis, kui tööandja on enne töölepingu lõpetamist võtnud samale tööle uue töötaja või tegelikkuses tootmismaht ei vähene.

Lisaks sellele näeb Soome töölepinguõigus ette sellised töölepingu lõpetamise põhjused, mille korral ei ole vaja töötaja suhtes rakendada etteteatamistähtaega. Selliseks põhjuseks võib olla näiteks see, et töötaja pole ilmunud tööle seitsme päeva jooksul ning ta pole tööandjale teatanud tööle mitteilmumise põhjust. Sellise põhjuse ilmnedes on tööandjal kohustus 14 päeva jooksul põhjuse teada saamisest töötajaga tööleping lõpetada.

Kui tööandja lõpetab töötajaga töölepingu ebaseaduslikult, on töötajale ette nähtud hüvitis, mille suurus kõigub kolmest kuupalgast kuni 24 kuupalgani.

Ebaseaduslikult töölepingu lõpetamise eest makstava hüvitise suuruse puhul võetakse arvesse näiteks seda, kui pikaks ajaks töötaja seetõttu töötuks jääks ning kui suur oleks sissetuleku kaotus. Arvestatakse samuti töötaja vanust ja võimalusi õppida selgeks uus amet ning saada erialast töökohta. Samuti võetakse arvesse, kuidas töötaja oli töölepingu lõpetamist ning töötaja süüd töölepingu lõpetamiseks menetlenud. Siit saab teha järelduse, et kohtul on suhteliselt suur võimalus tõlgendada hüvitise määramist.

Kokkuvõtteks võib öelda, et mida kauem on töösuhe töö-andjaga kestnud, seda suurem on tavaliselt hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise korral.

Pille Lemberi artiklid töölepingu koostamise ja sõlmimise kohta Soomes ilmusid 10. ja 17. aprilli lehes Töö.