Merko Ehituse esimese kvartali müügitulu oli 45,6 miljonit eurot ning puhaskasum 0,8 miljonit eurot. Esimeses kvartalis teeniti ligi 42% müügituludest väljaspool Eestit, sealjuures Läti müügitulude osakaal ulatus 37%ni kontserni müügituludest. Kinnisvaraarenduse valdkonna osakaal tõusis 24%ni kontserni kogutuludest ning Merkol on valmisolek alustada tänavu 450-500 uue korteri rajamisega Baltimaades. Balti ehitusturu keerulisest olukorrast tulenevalt on kontserni fookuses projekteerimis- ja ehitusteenuste terviklik pakkumine, paindlikkus ja efektiivsus.

„Esimese kvartali majandustulemused on ootuspärased ja peegeldavad 2014. aastal Balti ehitusturul toimunud arenguid – vähenenud tellimuste mahtu ning hinnakonkurentsi survet marginaalidele –, mille mõju jätkub nii 2015. kui tõenäoliselt ka 2016. aastal,“ ütles AS-i Merko Ehitus juhatuse esimees Andres Trink.

„2015. aasta on ehitusettevõtetele uute tellimuste osas keeruline, kuna ehitusturul kasvu näha ei ole, uute hangete ettevalmistus võtab kaua aega ja pakkujad võtavad ehitushangetel suuri riske. Kasvuperspektiivid võivad paraneda alates 2016. aastast, mistõttu on lähiajal väga olulised paindlikkus ja efektiivne tegutsemine.“

Merko Ehituse 2015. aasta esimese kvartali müügitulu oli 45,6 mln eurot (3 kuud 2014: 48,9 mln eurot), millest 41,8% teeniti väljaspool Eestit. Ettevõte jääb rahule ehitusteenuste müügitulu kasvuga Lätis, kusjuures Läti müügitulude osakaal on 2015. aasta 3 kuuga kasvanud ligi 37%ni kontserni müügituludest. Leedu ehitusteenuste müügitulu oli I kvartalis eelmise aasta tasemel.

Merko Ehituse kontserni juhid ei ole rahul ettevõtte tuleviku perspektiiviga.

„Eeskätt tulenevalt EL-i poolt rahastatavate riigihangete väljakuulutamise vaheperioodist ning eratellijate ebakindlusest uute arenduste käivitamisel, on lepingute portfelli hoidmine ja kasvatamine meile suur väljakutse. Hea koostöö ja samuti projekteerimisalase kogemuse ning projekteerimis- ja ehitusteenuste terviklik pakkumine eratellijatele on jätkuvalt kontserni fookuses. Uute tellimuste vähesus on tinginud turul tugeva hinnakonkurentsi, mis avaldab survet marginaalidele ja mille tõttu võetakse ehituslepingute sõlmimisel ühe suuremaid riske nii ehitaja kui tellija poolel,“ lisas Andres Trink.

Merko Ehituse esimese kvartali brutomarginaal oli 7,8% (3 kuud 2014: 8,1%) ning kasum enne makse 0,8 mln eurot (3 kuud 2014: 1,1 mln eurot). Puhaskasumi marginaal kasvas 1,8%ni (3 kuud 2014: 1,5%) ning 2015. aasta esimese kvartali puhaskasum oli 0,8 mln eurot (3 kuud 2014: 0,7 mln eurot).

Kinnisvaraarenduse valdkonna osakaal on 2015. aasta esimeses kvartalis tõusnud 24,3%ni kontserni kogutuludest (2014. aasta 3 kuud: 21,1%). Tänavu esimeses kvartalis on kontsern investeerinud uutesse ja töösolevatesse arendusprojektidesse 10,7 mln eurot, 2015. aastal planeeritav koguinvesteering Baltikumi korteriarendusprojektidesse ulatub 45-50 miljoni euroni, seda sõltuvalt Balti korterituru arengust, mida toetab jätkuvalt madal intressitase. Kontsernil on valmisolek 2015. aastal alustada Balti riikides ligikaudu 450-500 uue korteri ehitusega.

Esimeses kvartalis müüs kontsern 62 korterit võrrelduna 99 korteriga eelmise aasta samal perioodil. „Korterite kajastamine kvartaalses müügitulus on seotud projektide valmimise tähtaja ja korterite lõpliku ostjatele üleandmise hetkega. Kuna 2014. aasta I kvartalis andsime suuremas mahus kortereid ostjatele üle Lätis, siis on ka vastav võrdlusbaas kõrgem. Esimese kvartali lõpuks sõlmitud korterite eelmüügi lepingute tasemega võib rahule jääda – nõudlus Merko poolt arendatavate ja ehitatavate korterite järele püsib,“ kommenteeris Andres Trink korterite arenduse valdkonda.

Suuremate objektidena olid I kvartalis Merkol töös Hilton Tallinn Park hotelli ehitus Tallinnas, Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe korpuste rekonstrueerimine Tallinnas ning Tallinna trammiliini nr 4 taristu projekteerimise ja rekonstrueerimise tööd. Lisaks Narva Veepuhastusjaama, Liepaja multifunktsionaalse kontserdikeskuse, Polipaks NT tootmis- ja logistikakeskuse ehitustööd Marupes, ABB kõrgepinge alalisvoolu konverteralajaama ehitustööd Klaipedas, samuti prügila rekultiveerimise ja ehitustööd Riias.