Toomas Haldma: buumiaegset tööhõivet pole tagasi loota
„Oleme siin isekeskis mõtisklenud - majanduslangus võib 2010. aastal tulla 1,5 – 2 protsenti,“ ütles Haldma Päevaleht Online’ile.
„Asi sõltub väga palju eksporditurgudest. See annabki lootust natuke optimistlikumaks prognoosiks. Ja riik on suhteliselt hästi kokkuhoiupoliitikaga hakkama saanud. Kõik sõltub väga palju nendest sammudest, mis me 2010. tegema peame,“ lisas ta.
Haldma on seisukohal, et riigi eelarve seisukohalt tuleks pigem tuleks otsida tulude kasvatamise võimalusi, mitte liigselt kärpida.
„Kulusid on mõistlik vähendada, kus nad on liigsed. Kulude vähendamise taga seisavad täiesti konkreetsed protsessid ja funktsioonid, mis paratamatult ühel riigil tuleb täita ning neid ei ole võimalik lõpmatuseni vähendada,“ jätkas ta.
„Eesti riigi seisukohtast tuleks nii investeeringute ja muude asjade puhul jälgida, et kuidas see läheb kokku riigi strateegiliste eesmärkidega ning kuidas riik sellest võimalikult palju kasu saaks,“ sõnas Haldma.
Kriis annab tunda ka tuleval aastal
Haldma sõnul on lootust töötuse problemaatikale leevendust saada siis kui suudetakse ettevõtetes taas suurendada käibeid ning tulusid ning leida oma tegevusele turge.
„Julgen arvata, et selliseid aegu nagu oli 2006-2007 ehitusbuumi ajal, ei maksa loota. Tolleaegse töötuse madalale tasemele tagasi jõudmine on suhteliselt keeruline,“ lisas ta.
Haldma nentis, et majanduskasv nõuab omakorda ka täiendavat ressurssi tööjõu osas.
„Kui ideed, projektid ja lepingud on olemas, siis töötuse kasv peatub ning tekib täiendavaid töökohti, mis loob omakorda aluse majanduskasvule, sest ilma töökäteta majanduskasvu ka ei tule,“ lisas ta.
Haldma hinnangul jääb majanduskriisi põhi ilmselt 2009. aastasse.
„Kindlasti kandub see üle ka mingil määral 2010. aastasse, kuid ma usun, et see põhiline jõnksakas käis ikkagi 2009. aastal ära,“ arvas ta.
"Vahel on võrreldud praegust kriisi 1930-aastate kriisiga, kuid praegu on riigid asunud seda seisu oluliselt paindlikumalt korrigeerima ning lahendama," rääkis Haldma.
"Sama moodi ka Eesti. Kui me mõtleme kokkuhoiupoliitikale. Vägagi operatiiviselt on üritatud hakata neid probleeme elimineerima," jätkas ta.
